Energiasäästumeetmed võivad kaasa tuua ohtliku nn leegionäride haiguse ehk kopsupõletiku. Seisvas vees paljuneb haigust põhjustav bakter, mistõttu kodu veesüsteemi temperatuuri alandamine suurendab kiiresti nakatumise ohtu.

Kokkuhoiumeetmete mõju nakkuse levikule on olnud jutuks sotsiaalmeedia elektrisäästugruppides, kui soome ema rääkis eile Yle uudistele, kuidas haigus viis ta enam kui nädalaks eluohtlikus seisundis intensiivravi osakonda.

Mõned on arutanud muu hulgas sobivaid veetemperatuure ja seda, kas vee temperatuuri tuleb hoida pidevalt üle ohutu piiri, vahendab Yle.

Legionella bakterid paljunevad 20–45 kraadises vees. Üldine ohutu piir on aga 55 kraadi, ütles terviseameti ekspertarst Leif Lakoma.

Seadus näeb ka ette, et soe vesi peab olema 55–65 kraadi ja külm vesi maksimaalselt 20 kraadi.

Vee temperatuuri hetkelisest tõusust 55 kraadini Lakoma sõnul ei piisa. Ohutuspiiri ületav temperatuur ei tapa baktereid, vaid ainult takistab nende paljunemist.

Legionella bakterid on väga levinud näiteks järvedes ja mullas. Väikeste koguste sattumist olmevette ei ole tegelikult võimalik vältida ja need ei tekita mingit kahju. Bakter muutub ohtlikuks, kui ta seal liiga ulatuslikult paljuneb, rääkis Lakoma.

Koduse veetemperatuuri saab hõlpsalt kindlaks teha.

Hea, kui igast soojaveekraanist tuleb välja 55-kraadine vesi. Seda saab kontrollida täpse termomeetriga, annab nõu Motiva ekspert Teemu Kettunen.

Segistitesse tulev vesi on ringlenud läbi kogu võrgu, nii et kui sooja on 55 kraadi, on vesi kogu ulatuses piisavalt soe, ütleb Kettunen. Samal põhimõttel saab kontrollida, kas külm vesi pole liiga soe.

Kettuneni sõnul tuleks vee temperatuuri kontrollida, kui selles on märgata selgeid muutusi. Muidu pole erilist vajadust aktiivse jälgimise järele.

Hea on seda teha näiteks kord aastas. Siis veendutakse ka, et näiteks soojaveeboileri temperatuuriandur on korras.

Kui soe vesi on liiga külm, tuleb temperatuuri tõsta. Erinevates küttesüsteemides toimub see veidi erineval viisil. Reguleerimida saab näiteks kaugkütte juhtpaneelilt või boileri temperatuuri muutes.

Suurem probleem on see, kui külm vesi liiga soe. Vett ei jahuta ükski süsteem, kuid ainuke võimalus temperatuuri reguleerida on torude isoleerimine. Siis ei soojene vesi liiga palju.

Kui külm vesi on liiga soe, võib põhjuseks olla ka see, et soojaveetoru pole isoleeritud ja soojus kandub üle külmaveetorule, lisab Kettunen.

Suurem osa Soomes tuvastatud legionelloosi nakatumistest pärineb välismaalt. Soomes nakatutakse kõige sagedamini kodus.

Tavaliselt on igal aastal 30–40 juhtumit. 2021. aastal teatati nakkushaiguste registrisse 34 juhtimist, neist 12 puhul leiti kodust tõenäoline või kindel põhjus.

Tavaliselt on probleem selles, et vee temperatuurid pole õiged ja legionellabakterid võivad paljuneda. Eelkõige tulevad nakatumised pikka aega kasutamata seisnud veesüsteemidest, nagu näiteks dušikabiinid või mullivannid, kirjeldab Leif Lakoma.

Legionella bakterid kanduvad edasi hingamisteede kaudu. See ei levi inimeselt inimesele ega veekogude vees, näiteks tavalises basseinis või järves.

Nakatumiseks peab vesi aurustuma, et bakterid pääseksid hingamisteedesse. Seetõttu on nakkusallikateks sageli dušid, konditsioneerid ja mullivannid.

Legionella bakter põhjustab kopsupõletikku, st tavaliselt palavikku, köha ja õhupuudust.

Sümptomid on väga sarnased teiste kopsupõletiku tüüpidega, mistõttu patsient ei tunne peaaegu ise haiguse põhjust ära. Selleks on vaja terviseanalüüse. Raske haigestumise ohtu suurendavad vanadus, kroonilised haigused ja suitsetamine.

Haigus võib olla ohtlik ja mõnikord satuvad patsiendid intensiivravisse, nendib Lakoma.

Väike kogus baktereid ei põhjusta veel leegionäride haigust. Keha suudab end kaitsta väikese koguse patogeenide eest. Nakkuslik doos varieerub sõltuvalt patogeenist. Näiteks võivad isegi mõned noroviirused mõnikord põhjustada haigusi, kuid legionellabaktereid on nakatumiseks sageli vaja oluliselt rohkem, võrdleb Lakoma.

Bakterite hulk joogivees püsib kontrolli all, kui temperatuurid on normidele vastavad. Lakoma usub, et soomlased on ohutute temperatuuridega hästi kursis ja jälgivad neid. Ta lisab, et ei usu, et elektrisäästumeetmed tingimata nakatumise hulka mõjutavad.