Saksamaa tööstus maksab 2023. aastal energia eest umbes 40 protsenti rohkem kui 2021. aastal enne energiakriisi, mille vallandas Venemaa sissetung Ukrainasse, kuna vanad lepingud on lõppenud ja avaldumas on hulgihindade tõusu mõju, selgub täna esmaspäeval, 30. jaanuaril avaldatud Allianz Trade’i poolt läbiviidud uuringust.

„Suur energiahinna šokk ootab Euroopa ettevõtteid veel ees,” teatas krediidikindluse ettevõte Allianz Trade, varasema nimega Euler Hermes, vahendab Reuters.

Eelmisel, 2022. aastal suudeti ettevõtete kulud all hoida, kuna hulgimüügiturgudelt oli pikk reageerimisaeg ja valitsuse sekkumine leevendas hindade hüppelisest tõusust tulenevat otsest mõju, kui Venemaa piiras kütuse eksporti läände.

Hinnatõus mõjutab ettevõtete kasumi marginaali kogu Euroopas 1-1,5 protsendi ulatuses ja toob kaasa investeeringute vähenemise, mis Saksamaa puhul ulatub 25 miljardi euroni, prognoosib Allianz Trade.

Saksamaa ettevõtete rahandus on aga tugev ja riigi kehtestatud gaasihinna ülempiir aitab, lisas ta.

Kartused, et kriis võib viia tööstuse hääbumise ja konkurentsivõime vähenemiseni USA suhtes olid liialdatud, sest tööjõukulud ja vahetuskursid mõjutavad tootmist rohkem kui energiahinnad, seisab uuringus.

Samal ajal kui eksportijad kaotasid oma turuosa sellistes valdkondades nagu põllumajandus- ja toiduainetööstus, masinad, elektriseadmed, metallid ja transport, olid suhtelised kasusaajad Aasia, Lähis-Ida ja Aafrika, mitte aga Ameerika, märgiti.

Saksamaa valitsuse ühekordne makse eramajapidamiste ja väikeettevõtete abistamiseks gaasihinnaga – paketi esimene etapp, mida täiendatakse märtsis kehtima hakkavate tagasiulatuvate hinnalagedega – on seni maksma läinud 4,3 miljardit eurot, teatas majandusministeerium laupäeval.

Berliin on ette näinud makseks 12 miljardit eurot, kuid ministeeriumi teatel ei ole 4,3 miljardit eurot lõplik kulu, kuna paljud abikõlblikud ettevõtted ei olnud veel abi taotlenud. Neil on aega veebruari lõpuni.