Soome lõunaosas Sipoos Bastukärris asub üks maailma suurimaid hooneid. See asub laialt ja lamedalt, teravate servadega U-kujulisena 100 hektari suurusel maatükil. Tegelikult pole hoone isegi väga madal. Selle kõrgus on umbes 25 meetrit, kuid pildi peal loob perspektiiv petliku illusiooni.
See hoone teenindab päevas rohkem kui tuhat haagisega veokit. Selles on umbes 32 kilomeetrit konveieriliine, mis transpordivad päevas üle miljoni tootepaki, vahendab Iltalehti.
Soome kaubandusfirma SOK logistikakeskuse mõõtmete kõrval tunduvad veoautod ja autorongid imeväikesed. Hiiglaslikku sisehoovi mahub korraga kuni 100 veoautot.
Logistikakeskus kuulub kümne maailma suurima hoone hulka.
Toidukaupade logistikakeskuse suurus võrdub umbes kolmekümne jalgpalliväljakuga, ütles Inexi tootmisdirektor Tuukka Turunen.
Logistikakeskust haldab ettevõte Inex Partners. Tegemist on 100 protsenti S-grupi omanduses oleva tütarettevõttega, mis pakub logistikateenust S-grupi toidu- ja tarbekaupade kettidele.
Hoone üldpind on ligikaudu 225 000 ruutmeetrit ja maht 3,5 miljonit kuupmeetrit. Tänu oma mahule mahuks hoonesse üle 30 Soome parlamendi hoone.
Parlamendi hoone raamatukogu andmetel on tegeliku parlamendihoone ehk A-hoone pindala 3670 ruutmeetrit. Logistikakeskuse kogupind on seega enam kui 62 korda suurem kui on parlamendihoone.
Kuivtoodete töötlemise ala uksel on hoiatus üle 80-detsibellise müra eest. Ukse taga sorteerivad konveierliinid ja sorteerimisrobotid tooteid täpselt ja peatumata.
Müraga harjub kiiresti, kuid robotid tekitavad imestust. Nad pakivad eri suuruse ja mudeliga tootepakendeid hingepõhjani sümmeetriliselt kaubaalustele, et poodidesse saata.
Mitmetasandiliste joonte toimimine loob kuvandi orgaanilisest tervikust, mis on ka nutikas. Logistikakeskus on suures osas automatiseeritud.
Keskuses on nutikas tellimissüsteem, mis arvutab toidupoodide igapäevased saadetised selle järgi, mida on vaja igasse poodi sel hetkel toimetada. Näiteks teab süsteem, kas Itise Prismas on röstsai otsas, ja saab selle tellida järgmiseks saadetisteks vastavalt hinnangulisele müügimahule.
Automatiseerimine ei ole kõigi tööülesannete jaoks võimalik. Näiteks tualettpaberi kottide ebamäärane kuju on automatiseeritud liini jaoks keeruline ja kile maharebimine hoonesse saabuvatelt kaubaalustelt toimub käsitsi.
Üks liinidest jäi hetkeks seisma ja vilgutas kollast tuld. Automaatika oli märganud tootepakendis midagi ebatavalist ja nõudis inimeselt olukorra kontrollimist. Pakk vaadati visuaalselt üle ja sellel lubati teekonda jätkata.
Logistikakeskuse sees on banaaniküpsetusmaja, kus valmivad rohelised banaanid kauniks kollaseks. Banaan veedab umbes 6 päeva ühes keskuse 40 küpsetusruumist.
Need pannakse laoruumidesse, kus temperatuuri aeglaselt tõstetakse ja õhku lastakse etüleengaasi, ütles Turunen.
Gaasiline etüleen käivitab banaani küpsemisprotsessi. Kui banaan valmib, toodab see ka ise etüleengaasi.
Banaan toodab seda nii palju, et ruumi ventilatsiooni tuleb hoolikalt kontrollida. Lisaks kontrollitakse ruumi temperatuuri ja õhuniiskust, et kollased ja head banaanid poodidesse jõuaksid.
Kokku läbib keskust aastas umbes 50 miljonit kilo banaane. Ligikaudu 60 protsenti kõigist S-grupi toidukaupadest kogutakse, sorteeritakse ja pakitakse Sipoos.
