Euroopa Komisjon rahastab rescEU raames Soomes asutatavat EL-i esimest strateegilist keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste, tuumaohtude (chemical, biological, radiological, nuclear; CBRN) varu, mis sisaldab isikukaitsevahendeid, mõõteseadmeid, ravimeid ja antikehi.

Pääste- ja meditsiinimaterjal on mõeldud nii esmareageerijate kui ka tsiviilelanikkonna kaitseks. Projekt kestab 2026. aasta sügiseni. Selle väärtus on 242 miljonit eurot. Projekti mastaap on väga märkimisväärne ja esimene omataoline.

• Soome rajatavad laod parandavad Euroopa Liidu strateegilist valmisolekut ja valmisolekut reageerida erinevat tüüpi ohtudele, eriti Põhja-Euroopas ja Läänemere piirkonnas. Ühine ettevalmistus on muutunud julgeolekukeskkonnas veelgi olulisem, ütles siseminister Krista Mikkonen.

• Soomest saab projektiga märkimisväärne tegija Euroopa julgeoleku suurendamisel. Samas tugevdab projekt meie endi riiklikku valmisolekut, ütles siseminister Mikkonen.

• Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on kinnitanud, et EL peab kiirendama ettevalmistusi CBRN-ohtudeks. Seetõttu pakuvad rescEU CBRN-varud ELile märkimisväärset turvapuhvrit, mis võimaldab kiiret ja kooskõlastatud tegutsemist ELi tasandil. Tahan õnnitleda Soomet selle eest, et ta on esimene liikmesriik, kes arendas rescEU raames strateegilise CBRN-varu, ütles ELi kriisiohjamise volinik Janez Lenarčič.

Soome siseministeerium viib projekti ellu koostöös Sotsiaal- ja terviseministeeriumi, terviseameti, varustuskindluskeskuse ja kiirguskaitseametiga.

12 tunni valmisolekurežiim

Ladustatud materjali peab olema võimalik suurõnnetus- või kriisipiirkonda saata 12 tunni jooksul alates abipakkumise vastuvõtmisest. Esimesed partiid plaanitakse valmis panna 2024. aastal.

• Projektiga kehtestatakse käesoleva aasta jooksul häire- ja logistilised protsessid, mille põhjal saab soetatud materjali abivajajatele saata. See töö hõlmab ulatuslikku administratiivset võrgustikku, ütles päästepeadirektor Kimmo Kohvakka.

• Materjal koosneb mitmest moodulist, millest igaüks sisaldab vajalikku materjali 100 esmareageerijale CBRN-olukordades ööpäevaringselt 14 päeva jooksul.

Haruldased ravimained

Sotsiaal- ja tervishoiusektor mängib projektis olulist rolli, kuna see on ühtlasi ka meditsiiniliste materjalide ladu. Mitmed CBRN-olukordades kasutatavad ravimid ja antikehad on haruldased ja neid tuleb kasutada üliharva.

• Varud on mõeldud üle-Euroopaliseks kasutamiseks, kuid parandavad ka Soome riiklikku valmisolekut. Soomes on juba toimiv ravimite kohustuslik säilitamise süsteem, tänu millele oleme ka koroonapandeemia ajal suutnud tagada ravimite kättesaadavuse teistest EL riikidest paremini, ütles Sotsiaal- ja terviseministeeriumi osakonnajuhataja Taneli Puumalainen.

Antikehade varud on piiriülesed

Terviseamet vastutab keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumaohtude (CBRN) vastaste antikehade säilitamise projekti eest.

• Terviseametil on tugev ja värske kogemus ravimitoodete hankimisel ning riiklik valmisolek, mis annab meile hea võimekuse valmistuda üle-euroopaliselt, kinnitab terviseameti ravimite hulgimüügi direktor Toni Relander.

Kiirgusmõõturid nii õnnetuste kui avalike ürituste jaoks

Rootsi Kiirguskaitseameti (STUK) roll projektis on eelkõige toetada varustuskindluskeskust kiirgusmõõteseadmete soetamisel ja hooldamisel.

• Käimas on seadmete hankimine, millega saab toime tulla nii suurte kiirgusavariiolukordadega kui ka näiteks suurte avalike ürituste turvakorraldusega. Laiaulatusliku kiirgusõnnetuse puhul ei piisa üksiku riigi mõõtmisvõimest ja ekspertressursist, seega on käesolev projekt teretulnud täiendus Euroopa valmisolekusse kiirgusohutuse olukordadeks, ütles kiirgusohutuskeskuse STUK direktor Karim Peltonen.

Ainulaadne võimalus edendada kollektiivset varumist

Varustuskindluskeskus (HVK) vastutab projektis määratletud isikukaitsevahendite, mõõtevahendite ja abivahendite hankimise ning nende ladustamise, hooldamise ja taaskasutamise eest projekti käigus. Tooted on mõeldud esmaabiks ja tsiviilkasutuseks.

• HVK toob tervikusse kaasa märkimisväärse kogemuse nii ostu- ja laonduse kui ka logistikakorralduse vallas. Tulevane töö annab ainulaadse võimaluse edendada varumist, valmisolekut ja kollektiivset ladustamist. Samuti tugevdab see koostööd Euroopa Komisjoni, teiste liikmesriikide ja Soome konsortsiumiga, ütles varustuskindluskeskuse tegevjuht Janne Känkänen.

ELi käsutuses on ühised materjalivarud ja riiklikud abifondid

Euroopa Komisjon asutas 2001. aasta oktoobris ELi päästeteenistuse mehhanismi. Mehhanismi eesmärk on tugevdada päästeteenistuste koostööd EL-i riikide ja veel kaheksa osaleva riigi vahel, et parandada katastroofide ennetamist, valmisolekut ja reageerimist.

Et tagada tõhusad abimeetmed seoses katastroofidega, loodi 2019. aastal rescEU, et täiustada ELi päästeteenistuse mehhanismi, et pakkuda täiendavat kaitset kodanike kaitsmiseks katastroofide eest ja uute riskide maandamiseks. Seda rahastab täielikult EL.

Kui Euroopa või mõne muu riigi võimekus on hädaolukorras ebapiisav, saab ta mehhanismi kaudu abi paluda ELi hädaolukordade koordineerimiskeskuselt (ERCC), mis võib hõlbustada hädaolukorra võimete ja meeskondade paigutamist mehhanismi raames.