Naine oli väga sotsiaalne. Ta vestles kõigiga rõõmsalt perekondlikel koosviibimistel ja lähenes hea meelega inimestele, keda ta ei tundnud.

Nii kirjeldab naist Iso Omenas valvurite käe läbi hukkunud naise sugulane, vahendab Yle.

Yle küsitletud naise tuttav iseloomustab teda kui lahket ja sooja südamega inimest, teisalt ka tundliku ja veidi häbelikuna.

Naise seltskondlikkus tekitas vahel ka segadust, räägib surnud naise vend. 35-aastaselt surnud naisel polnud „vist kõige paremat olukorra tunnetamist”, kirjeldab vend Ylele.

Lisaks oli naisel olnud varem kokkupuuteid politsei ja turvameestega, räägib vend.

Usun, et õde on jäänud kaubanduskeskuses valvuritele silma juba varasemast ajast, mil käitumine oli harjumatu, kuid ta pole sealt midagi varastanud, räägib vend.

Lääne-Uusimaa ja Helsingi kohtutest selgub, et naisel polnud kriminaalkaristust.

Yle ei avalda perekonna kaitseks hukkunud naise ega teda tundnud isikute nimesid. Venna antud infot pole Yle suutnud ametlikest allikatest kinnitada.

Juhtumi uurimisjuht Jyrki Kallio esmaspäeval pooleliolevat uurimist ei kommenteerinud.

Ka Iso Omena valvamise eest vastutav Securitas ei kommenteerinud infot. Selles etapis on sisejuurdlus seotud sellega, et kõik olulised faktid ja teave on ametiasutustele kättesaadavad. Seetõttu ja konfidentsiaalsuse kohustusest tulenevalt hoidume juhtumit täpsemalt kommenteerimast, vastas ettevõte Yle järelepärimisele.

Surnud naisel oli nooruses alanud haigus, mis mõjutas tema elu ja käitumist. Täpsemalt vend haigusest avalikult rääkida ei taha.

Ta oli veidi omanäoline, ebatavaline isiksus, iseloomustab naise sugulane, kes naisega aeg-ajalt telefonis vestles ja temaga sugulaste üritustel kohtus. Üldiselt jäi aga kõigile temast positiivne mulje, räägib sugulane.

Vend räägib, et naise sõpruskond vahetus sageli. Kuigi naist iseloomustatakse kui sõbralikku, olid venna sõnul turvatöötajad ja politsei sageli tema seltskonna tegevust uurimas. Venna sõnul oli see ilmselt nii ka eelmisel nädalal enne surma Iso Omenas.

Venna sõnul ei tarvitanud naine joovastavaid aineid, alkoholi ega narkootikume.

Nii hukkunud naise sugulane kui ka tema vend usuvad, et naine pidas turvatöötajate poolt kinnipidamist väga ängistavaks ja olukorda üllatavaks. Politsei hinnangul naine kinnipidamisel vägivaldselt ei käitunud.

Mind on kohutavalt häirinud arutelud sotsiaalmeedias, kui oletatakse, et Iso Omena turvatöötajate karmil tegevusel oli õigustatud põhjus, räägib sugulane.

Olen arvamusel, et turvatöötajad oleksid võinud rahulikult vestelda ja teada saada, kas oli tõesti põhjust neid hoiatada. Lihtsalt kaubanduskeskuses aja veetmine on ilmselt lubatud igasugustele inimestele.

Naise vend ütleb, et sooviks laiemat arutelu, kuidas turvatöötajad ja korrakaitsjad erineva taustaga inimestega toime tulevad.

Korravalvuriks koolitatakse kõige rutem nädalaga, turvatöötajaks aga kolme nädalaga.

Lühikesel koolitusel ei jää palju aega õppida toime tulema normist hälbiva käitumisega, ütleb Oulu piirkonna kutsekõrgkooli koolitaja Antti Vähäkangas.

Turvatöötajate põhjalikum õpe kestab kaks kuni kolm aastat, kuid enamus turvatöötajaid pole seda läbinud.

On haigusi, hirmuseisundeid, elusituatsioone, autismispektrit. Kui tervislik seisund on selline, mis võib põhjustada käitumishäireid, on selle äratundmine võtmetähtsusega, et osata õigeid otsuseid teha, ütleb Lääne-Uusimaa hariduskogukondade ühenduse Luksiaturva õpetaja Jari Stolt.

Näiteks autismispektriga inimene võib muidu normaalselt käituda, kuid ei talu puudutust. Katastroof on püüda sellist inimest kontrollida. Siis teeb inimene kõik enda vabastamiseks, lisab Stolt.

Yle-l puudub info, kas hukkunud naise haigus mõjutas tema käitumist Iso Omenas. Samuti ei tea Yle, kas juhtumiga tegelenud turvatöötajad on läbinud valdkonna põhjalikuma õppe või lühikoolituse.

Kui selline inimene nagu minu sugulane ei saa tunda end kaubanduskeskuses turvaliselt, siis ei saa meist keegi, arvab sugulane. Nagu mu sugulane ütles, oleks meie kallim vajanud hoolt ja armastust, mitte karmi kohtlemist.