Espoos Iso Omena kaubanduskeskuses suri veidi üle kahe nädala tagasi naine, kelle turvatöötajad ja korravalvurid kinni pidasid. Turvatöötajate ja korravalvurite volitused on üksteisest sisuliselt erinevad.
Politseid huvitab praegu eelkõige, miks 35-aastane Espoo naine üldse kinni võeti ja kas selleks oli alust, vahendab MTV.
Nende kaubanduskeskuste osas on olukord tõesti veidi eriline, sest seal võib olla nii turvatöötajaid kui korravalvureid, ütleb Vaasa ülikooli turvalisuse valdkonna teadur Jyri Paasonen.
Kui seda vaadata inimeste õiguskaitse seisukohalt, siis on neil väga raske aru saada, millised turvameetmed neile kehtivad ja milliste volitustega eraturvasektor igal ajahetkel tegutseb. Eriti on selline kaubanduskeskuse keskkond.
Politsei teatel olid Iso Omenas jõu kasutamisega seotud turvatöötajad ja korravalvurid. Neist nelja kahtlustab politsei surma põhjustamises.
Avalikes kohtades, näiteks kaubanduskeskuste koridorides on turvatöötajal kitsamad õigused kui korralvalvurina töötaval inimesel.
Turvatöötaja kinnivõtmise õigus on sunnimeetmete seaduse alusel puhtalt üldine kinnivõtmise õigus, mis tähendab, et selleks peab olema kriminaalne alus, märgib Paasonen.
See tähendab, et kui inimene on poes näiteks midagi varastanud vms, siis tohib turvatöötaja teolt tabatud kuriteos kahtlustatava kinni pidada.
Seaduse järgi on turvatöötaja ja korravalvuri ametijuhend ja volitused üksteisest mõnevõrra erinevad.
Seaduse järgi kaitseb turvatöötaja vaid piiratud turvaala, seal töötavaid inimesi ja sealset vara kuritegude eest.
Korravalvuri ametinimetuse all töötava inimese ülesandeks võib olla kogu kaubanduskeskuse ala korra ja turvalisuse tagamine ning sealsete kuritegude ja õnnetuste ennetamine. Lisaks kuritegudele saab korravalvur ulatuslikult sekkuda ka muudesse korrarikkumistesse.
Korravalvuril on õigus isik välja juhatada, kui ta põhjustab joobeseisundi tõttu korrarikkumisi või käitub muul viisil ähvardavalt või müra tekitavalt või vägivaldselt või turvalisust ohustavalt. Või rikub korda üldiselt.
Kuid ka korravalvuri sekkumisel on omad piirid.
Kas välja juhatamiseks piisab sellest, kui inimene ütleb teisele kliendile, et sellel on kole särk või nägu?
Noh, selline üksik väide vastab harva isiku eemaldamise kriteeriumitele ja loomulikult tuleb enne eemaldamist püüda inimest panna oma käitumist korrigeerima nõuannete ja vihjetega, ütleb Paasonen.
Paasonen märgib, et seaduses on ammendavalt määratletud olukorrad, mil saab kasutada volitusi ja jõuvahendeid. Ja siis tuleb neid muidugi kasutada vastavalt olukorrale ja neid ei saa kasutada lihtsalt kindluse mõttes. Jõu kasutamine tuleb alati lõpetada, kui vastupanu lakkab või olukord on muidu kontrolli all, ütleb Paasonen.
See tähendab, et kui inimene ei punni vastu, tuleks maas kinni hoidmine lõpetada. Inimene tuleb üles aidata ja juhatada kõrvale kuni politsei saabumiseni, lisab Paasonen.
Politsei info kohaselt kestis Iso Omenas jõu kasutamise olukord kümme minutit, mille lõppedes suri 35-aastane Espoo naine. Politsei hinnangul oleks naine siiani elus, kui seda juhtumit poleks olnud.
Politsei on naise kohta korrarikkumisteate teinud mehe üle kuulanud ning ütleb, et teda proovitakse lähiajal uuesti üle kuulata, et selgitada välja ohvri kinnivõtmise alused.
Paasoneni sõnul tuleks eraturvasektori ülesandeid täita nii, et see ei tekitaks rohkem kahju kui on vältimatu.
Loomulikult ei tohi kellegi õigustesse sekkuda rohkem kui vaja. Meetmed peavad olema põhjendatud ning jõuvahendid proportsionaalsed ülesannete tähtsuse ja pakilisusega ning üldiselt olukorraga tervikuna, nendib Paasonen.
Paasonen peab Iso Omena surma kurvaks juhtumiks. See on tervikuna väga kurb juhtum. Oluline on, et politsei uuriks juhtumit põhjalikult, ütleb Paasonen.
Turvavaldkonna seisukohalt on oluline vaadata sündmust laiemalt ja sellest õppida, et selline asi enam ei korduks. Olgu selleks siis seadusandluse muutmine või väljaõppe ja jõu kasutamisega seotud muudatused.
