Soome kaitseväe juhataja Timo Kivinen hoiatab Venemaa sõjalise alahindamise eest. Kivinen nentis intervjuus MTV saatele Uutisextra, et NATO liikmena võivad teatud olukordades paikneda Soomes ka välisväed.
Kaitseväe juhataja Timo Kivineni sõnul pole Soome veel otsustanud, kas saadab Ukrainasse oma lahingutankid Leopard.
Erinevad võimalused Ukraina soomusjõudude toetamiseks on endiselt väljatöötamisel. Peamised lahingutankid vajavad toetuseks muuhulgas lahingumasinaid ja suurtükke. Samuti on vaja väljaõpet ja hooldust.
Rootsi otsustas eelmisel nädalal tarnida Ukrainale Rootsis toodetud lahingumasinad CV90, mis on kasutusel ka Soomes. Kas Soome saaks neid samuti saata?
Muidugi ei hakka ma veel spekuleerima, milline saab olema meie sõjaline soovitus, sest see ettevalmistus ei ole veel nii kaugel, ütles kaitseväe juhataja Timo Kivinen intervjuus MTV saatele Uutisextra.
Kaitseväe juhataja hoiatab Venemaa sõjalise alahindamise eest. Eks ta õpib ka oma vigadest ning relvi ja laskemoona on ladudes piisavalt.
„Kui me selles sõjalises operatsioonis hakkame vastast alahindama, võib see viia meie enda operatsioonide osas valede järeldusteni,” ütles Kivinen.
Ka Soomet ei tohiks Kivineni arvates võlts turvatunne uinutada.
Oleme nn eesliini riik, mis tähendab, et oleme Venemaa piirinaaber. Venemaa peab agressioonisõda ja me ei ole NATO liige, mistõttu ei tasu end suigutada mõttega, et elame linnumajas, hoiatas Kivinen.
Nagu kõik teisedki, parandab ka Soome oma kaitsevõimet. Otsustamisel on kõrgõhutõrjerakettide hange.
See projekt on lõpusirgel. Loodan, et selle kohta tehakse otsus lähiajal. Kaitsevägi teeb selle kohta eelnõu ning hankeotsuse teevad kaitseministeerium ja minister, märkis Kivinen.
Ukraina sõjaga seoses on relvaturul nõudlus hüppeliselt kasvanud ja hinnad tõusnud. Kivineni sõnul õnnestus Soomel eelisjärjekorras ja esimeste seas tellida rohkem kaitsematerjali, kuid siiski võivad tarneajad kohati pikaks venida.
Kivinen ei välista välisvägede paigutamist Soome, kui kas Soome või NATO peab seda sõjalise heidutuse mõttes vajalikuks. Seega oleks tegu ennetava tegevusega sõjalise ohu vastu.
Kui sellest vaatenurgast on õigustatud liitlasriigi vägede viibimine Soomes püsivalt pikemat aega, siis kindlasti nii tehakse, hindab Kivinen.
Otsus võimalike NATO vägede kohta sõltub Kivineni sõnul sisuliselt julgeolekuolukorra arengust. Lõplik otsus on ikkagi poliitikute kätes.
