Inimese hingamist tuleks pidevalt kontrollida, kui inimene on passiivne, ütles kiirabi peaarst Sanna Hoppu.
Hoppu kommenteeris nähtud videote põhjal Iso Omena kaubanduskeskuse sündmusi väljaandele Iltalehti
Video järgi pole võimalik öelda, kas turvatöötajad märkavad inimese reaktsioonivõimet piisavalt kiiresti. Loomulikult tuleks teadvuse kaotus kohe tuvastada ja helistada hädaabinumbril 112.
Hoppu ütles, et kui leitakse, et patsient ei reageeri ega hinga normaalselt, tuleks kohe alustada elustamisega. Kui elustamises kogenud inimesed on kohal, tuleks alustada ka elustamisega.
Laupäeval suri kaubanduskeskuses Iso Omena viibinud inimene seoses vahistamise olukorraga, kus mitmed turvatöötajad kasutasid tema kallal jõudu.
Esmaabi peaarst Hoppu ütles, et video järgi on võimatu hinnata, kas inimene hingab. Hoppu arvates oli patsient selles videos väga passiivne. Video järgi ei saa aga aru, kas hingamine on normaalne või mitte.
Ta ütles, et suu juures ei ole vaja hingamist kontrollida, kui on selgelt näha, et inimese rindkere liigub või on kuulda hingamist. Kui hingamisliigutusi ei ole näha või hingamisheli ei ole kuulda, tuleb inimene pöörata külili ja kontrollida õhuvoolu suu ees.
Juhtunu kohta tehtud videos on näha, kuidas umbes kuue minuti pärast pööratakse kannatanu hingamise kontrollimiseks külili. Video järgi pole võimalik hinnata, kui kaua on hingamine olnud halb või ebapiisav.
Veidi vähem kui seitsme minuti pärast tuuakse sündmuskohale defibrillaator ehk südamestimulaator.
Hoppu ütles, et Soomes juhtub väga harva, et kohapeal on võtta defibrillaator. Turvatöötajad on elustamise läbiviimiseks koolitatud ja neil on peaaegu eranditult selline protokoll, et elustamise käivitamisel läheb keegi defibrillaatorit tooma.
Videol alustatakse elustamist varsti pärast defibrillaatori sündmuskohale toomist. Videol on näha, kuidas kaks kõrvalseisjat räägivad valvuritega ning alustatakse elustamisega.
Hoppu ütles, et mida kiiremini suudetakse defibrillaator leida ja inimese rinnale kinnitada, seda paremad on patsiendi võimalused südameseiskumise tagajärjel ellu jääda. Patsiendi süda ei ole alati sellises rütmis, et seda saaks südamestimulaatoriga korrigeerida.
Muidugi ma loodan, et äkksurm tuntaks alati kohe ära ja elustamine toimuks tõrgeteta, aga kui elustamist ei harjuta, on seda päris keeruline perfektselt sooritada. Alati on võimalik aru saada, et midagi võiks paremini minna. Kuid kõige tähtsam on see, et me aitame ja püüame aidata, rääkis Hoppu.
