Toornafta on sügisest saadik odavnenud, kuid diislikütuse jaehind on Soomes kerkinud üle kahe euroni liitri kohta.
Põhjuseks on Venemaa alustatud agressioonisõda Ukrainas ja agressori vastu kehtestatud sanktsioonid, vahendab Helsingin Sanomat.
„Viimasel ajal on diislikütuse kallinemise taga peamiselt Euroopa Liidu poolt kehtestatud Venemaa diislikütuse impordikeeld. Impordikeelu jõustumist on turuhinnas ette nähtud, mistõttu on diislikütuse hind toornafta suhtes kõrge,“ ütles energiafirma ST1 kommertsdirektor Timo Jokinen.
Euroopa Liidu impordikeeld Vene diislile jõustub pühapäeval, 5. veebruaril. Venemaa on üks suurimaid diislikütuse eksportijaid maailmas.
Suvel oli Põhjamere Brenti toornafta hind kõrgeim – 123 dollarit barreli eest. Jaanuaris oli barreli hind kõige rohkem 88 dollarit. Barrel on naftakaubanduse mõõtühik. Selle maht on 159 liitrit.
Jokineni sõnul kiirendas diislikütuse kallinemist ka sügisene maagaasi suur hinnatõus. „Kui maagaasi hind oli sügisel kõrgel, asendati maagaas energiatootmises diisliga ning diisli nõudluse kasv tõi kaasa selle hinna tõusu. Lisaks kasutatakse maagaasi naftatöötlemistehastes diisli tootmiseks vajaliku vesiniku toorainena, mistõttu tõstis kallis maagaas diisli tootmiskulusid,“ rääkis Jokinen.
Euroopas on mitu naftatöötlemistehast, mis toodavad Venemaa toornaftast diislit. EL-i impordikeeld Venemaa toornaftale jõustus detsembri alguses. Venemaa seevastu on suurendanud oma toornafta müüki Aasiasse ja eriti Indiasse.
„Kui Venemaa toornafta asendatakse millegi muuga, väheneb tootmise efektiivsus, mis toob kaasa ka diislikütuse kallinemise. Huvitav küsimus on ka Hiina ühiskonna avanemise mõju diislihinnale, sest lennukikütus konkureerib diisliga sama toorme pärast,“ räägib Jokinen.
Hiina ühiskonna avanemine tähendab koroonaviiruse pandeemia kõige hullemas faasis kehtestatud piirangute kaotamist. Lennuliiklus Hiinasse ja teistesse riikidesse suureneb seoses reisipiirangute kaotamisega.
Piirangute kaotamine on hea ka maailmamajanduse kasvu stimuleerimiseks ja kütuste nõudluse suurendamiseks.
Finantsgrupi OP energiasektorile spetsialiseerunud analüütik Henri Parkkinen peab samuti diislikütuse viimase aja kallinemise algpõhjuseks pakkumise ja nõudluse tasakaalu kadumist.
„Tooraineturul on diislikütuse teatav defitsiit, sest seda on varutud enne EL-i impordikeelu jõustumist. Samas, kui impordikeelu tõttu pakkumine väheneb, on nõudlus püsinud kõrgel tasemel. Lisaks on teatud ettevõtetel olnud tootmiskatkestusi.”
Jaemüügi hindade tõusu on ilmselt kiirendanud ka see, et Soome parlament otsustas 2020. aastal kaotada järk-järgult parafiinse diisliõli maksutoetuse.
Üle-eelmise, 2021. aasta alguses vähendati maksusoodustust 0,04 euroni liitri kohta ja eelmise aasta alguses 0,02 euroni liitri kohta. Käesoleva aasta alguses kaotati maksusoodustus täielikult.
