Terviseamet ei soovita enam koroonaviiruse testi teha vaktsineeritud isikutel, kes ei kuulu riskigruppi.
Kui te ei kuulu riskigruppi ja kahtlustate koroonaga nakatumist, võite selle haiguse nagu tavalise gripi põdeda läbi kodus olles, vahendab Iltalehti.
Kui tunned end haigena:
Jää koju ja puhka.
Joo piisavalt vedelikku. Soe jook võib leevendada kurguvalu.
Kui lihtsalt vesi ei meeldi, võib sellele lisada mett, ingverit või sidrunit.
Väldi saunas käimist, kui on palavik.
Palavikku saab alandada tavaliste valuvaigistitega nagu põletikuvastased ravimid või paratsetamool.
Tsink ja C-vitamiin võivad kiirendada paranemist.
Kinnist nina saab leevendada apteegis saadaolevate aurude sissehingamise ja ninaspreidega.
Kui kuulute raske koroonaviiruse haiguse riskigruppi, teie tervis halveneb või sümptomid on rasked, võtke ühendust arstiga.
Alla 12-aastaste laste sümptomeid saab jälgida ka kodus. Arsti poole tuleb pöörduda, kui palavik kestab kauem kui viis päeva, lapse üldseisund halveneb või tal on hingamisraskused.
Ajutised muudatused nakkushaiguste toetuse määramisel lõppesid Soomes aastavahetusel.
Kela hüvitise saamiseks pole vaja enam esitada laboratoorselt kontrollitud analüüsi, vaid piisab nakkushaiguste arsti kirjutatud tõendist.
Mõned hoolekandepiirkonnad on loobunud koroonatestide tegemise ajabroneeringutest.
Pirkanmaa hoolekandepiirkond
Nakkushaiguste peaarsti Jaana Syrjäneni sõnul juhendatakse Pirkanmaal riskigruppi kuuluvad haigustunnustega inimesed proovi tegema või tehakse test kodus, et saaks õigeaegselt alustada vajalikku ravi.
Syrjänen ütles, et seni on terved tööealised olnud suurim laboriuuringuid läbinud grupp. Pärast erandiseaduse lõppemist on nende taotlused testidele vähenenud „tõesti palju”.
Nüüd, kui arstid ja õed ei pea enam haiguslehti kirjutama, saab Syrjäneni sõnul vähendada proovide võtmiseks vajalikku personali. Sürjänen ütles, et tema arvates oli 2022. aastani kehtinud erandlik seadusandlus täiesti ebavajalik ega mõjutanud epideemia kulgu.
Syrjäneni sõnul ei erine uue „Krakeni” põhjustatud haigus raskusastmelt teistest Omikroni variantidest. Vaktsiinide pakutav kaitse raske haiguse vastu ei ole muutunud. Seetõttu ei mõjuta selle võimalik ja isegi tõenäoline levik praegust tegevust.
Helsingi linn
Helsingis peaksid kõik koroonaga nakatumist kahtlustavad laskma sümptomite hindamise läbi viia tasuta tervishoiuteenuses Omaolo. Teenus suunab teid vajadusel testi tegema.
Helsingi ravipiirkond soovitab testi teha, kui:
kuulute vanuse, haiguse või ravimite tõttu raske koronaviiruse haiguse riskigruppi.
olete rase.
kuulute vere hüübimise riskigruppi.
olete sotsiaal- ja tervishoiutöötaja ning töötate vahetult klientide ja patsientidega.
töötate hooldus- või puuetega inimeste teenistuses.
tervishoiutöötaja on teid testile suunanud.
olete vaktsineerimata.
olete saanud ainult ühe koroonavaktsiini doosi ja te pole põdenud koroonaviiruse haigust.
Raske koroonahaiguse oht suureneb oluliselt pärast 70. eluaastat, isegi kui inimesel puuduvad kroonilised haigused, seisab terviseameti kodulehel.
Vantaa ja Kerava hoolekandepiirkond
Nakkushaiguste peaarst Kirsi Valtonen ütles, et testile suunatakse koronabotti teenuse kaudu.
Teenus suunab vajadusel testi tegema.
Minu arvates ei ole enam vaja tervetel inimestel koroonaviiruse haiguse diagnoosi kinnitada, vaid haigust saab ravida sarnaselt teiste hingamisteede haigustega, ütles Valtonen. Tema väitel ei muuda olukorda ka Krakeni levik.
Pohjanmaa hoolekandepiirkond
Ka Pohjanmaa hoolekandepiirkonnas tehakse koroonatesti vaid juhul, kui see on ravi seisukohalt vajalik.
„Nüüd ei pea kodus põdejad reeglina koduseid analüüse tegema ja igal juhul ei pea kinnitama, et tegemist on koroonaga,” märkis juhtiv peaarst Peter Nieminen pressiteates.
Kui teil on gripp, jääte koju ja võite naasta igapäevaellu, kui teie üldine seisund on hea, palavik on kadunud ja muud sümptomid on selgelt vähenenud.
Põhja-Savo hoolekandepiirkond
Kuopio ülikooli haigla peaarst Irma Koivula vastutab Põhja-Savo hoolekandepiirkonnas nakkushaiguste eest. Tema sõnul jätkub koroonatestide tegemine meditsiiniliste näidustuste korral, nagu toimub teiste hingamisteede nakkushaiguste testimine. Proovide võtmise kõige olulisem kriteerium on patsiendi sümptomid ja ravivajadus.
Edela-Soome ja Satakunta hoolekandepiirkonnad
Edela-Soome hoolekandepiirkonnas järgitakse terviseameti juhiseid ning testi tegemine toimub Omaolo teenuse kaudu.
Peaarst Mari Kanerva ei näe põhjust, et terved tööealised inimesed PCR-uuringuid taotleksid.
Satakunta on loobunud samuti suuremahulisest koroonatestimisest.
Satakunta haigla kommunikatsioonijuht Sini Gahmberg ütles, et koroonaga nakatumisele viitavate sümptomitega haigla- ja asutusravile sattunud patsiente testitakse endiselt tavapärasel moel.