Sel talvel on pidevaks kõneaineks olnud elektri piisavus ja kõrged elektrihinnad. Aga varsti räägitakse millestki muust. Soomes tulemas üsna suur elektriuputus, mis kajastub aja jooksul ka hindades.
Elektriuputus tuleb lähiaastatel. Oleme juba peaaegu isemajandavad ja kui saame Olkiluoto 3 tuumajaama tööle, siis läheme juba ekspordi poolele. Pärast seda ehitatakse tuule- ja päikeseenergiat nii palju, et toodame palju rohkem elektrit kui tarbime, ütles Yle-le Lappeenranta LUT ülikooli energiasüsteemide teaduskonna teadusdirektor Petteri Laaksonen.
Kodumajapidamistele tähendab elektriuputus naasmist vana hea aja ehk Ukraina kriisi eelsete hindade juurde.
Hinnad on tarbija seisukohast mõistlikud. Varem on meil olnud elektrilepingud fikseeritud hindadega 4-5 senti kilovatt-tunni kohta. Võimalik, et jõutakse millegi sarnaseni, märgib Laaksonen.
Võrguettevõtte Fingridi tegevjuht Jukka Ruusunen on oma sõnades ettevaatlikum, kuid aimab ka, et aeg naaseb üsna lähedale varem harjutule.
Nüüd hakkame juba näitu selgelt langetama. Tõenäoliselt jääb hind kevadel alla 10 sendi. Järgmine talv on veel osaliselt küsimärgi all, kuidas Euroopa sellest taastub, ütles Ruusunen.
Põhjamaade sõltuvus Kesk-Euroopa elektriturust aga väheneb.
Futuurid prognoosivad, et Põhjamaad hakkavad Euroopa kõrgemast elektrihinnast tasapisi eemalduma, sest meil tekib siin rohkem elektrit, märkis Ruusunen.
Elektritarbija seisukohast näeb asi hea välja. Tunneli lõpus on valgust ja seda on palju, lisas Ruusunen.
Mis võiks siis olla uus normaalne elektrihind?
Alla viie sendi, nii et me räägime juba mõistlikest hindadest. Usun, et läheme paari-kolme aasta pärast, kui ei juhtu uuesti midagi sellist, mida me praegu ette ei näe, hindas Ruusunen.
Elektriuputus ei tule Soome tegelikult tühjalt kohalt, soomlased teevad seda ise. Jutt on elektritootmise jõulisest kasvust praegu ja lähiaastatel. Fingrid prognoosib, et 2030. aastaks võib elektritootmise kogumaht ulatuda kuni 140 teravatt-tunnini, kui möödunud 2022. aastal oli see koos netoimpordiga 82 teravatt-tundi.
Soomes on tulemas palju investeeringuid elektritootmisse. Olkiluoto 3 on loomulikult olnud tohutu investeering ja see toob juurde palju elektrienergiat. Kuid ka tuuleenergia buum on praegu selgelt näha, ütles Ruusunen. Tema sõnul märkavad inimesed seda oma elektriarvetel: kui on tuuline, läheb elekter odavamaks.
Tuuleenergiat tuleb igal aastal juurde 1500-2000 megavatti, st ühe Olkiluoto 3 võimsus aastas. Loomulikult ei tooda tuulikud kogu aeg elektrit, kuid nende tähtsus hinnakujunduses tõuseb, rõhutas Ruusunen.
Tuuleenergia ületab Ruusuneni sõnul umbes aastatel 2026-2027 tuumaenergia kui Soome suurima elektritootmise vormi ning 2030. aastal tuleb tuuleenergiast umbes pool Soomes toodetavast elektrist.
Laaksoneni sõnul on tootmise kasvu põhjuseks asjaolu, et Soomes on soodsad tingimused nii tuule- kui ka päikeseelektrile ning seega jääb tootmiskulu Kesk-Euroopa omast madalamaks. Ruumi on.
Soomes on veel palju piirkondi, kuhu saab rajada uut tuule- ja päikeseenergiat. Soome on Saksamaa-suurune riik, kus elab vaid viis miljonit inimest, Saksamaal aga üle 80 miljoni. Tootmist mahub juurde küllaga.
Laaksoneni sõnul on Soomel potentsiaali suures osas tuule- ja päikeseenergia toel elektritootmist praegusest kümnekordistada.
Aga Soomest ei tohiks saada vähemalt suurel määral elektri eksportijat. Ta võrdleb toorelektrit toorpuiduga. Soomest ei tasu puitu välismaale toore ümarpalgina vedada, vaid siseriiklikult töödelda see esmalt laudadeks, plankudeks ja hööveltoodeteks ning seejärel välismaale müüa.
Suurte kadude tõttu ei tohiks elektrit elektrina eksportida. Kasutegur paraneb, kui elekter muudetakse vesinikuks ja vesinikku toodetakse elektri tootmise lähedal. Siis on see toote valmistamise seisukohast parim.
Laaksoneni sõnul läheb nii, et elektri abil toodetud vesinik töödeldakse keemiatööstuse põhitooraineks metanooliks ja ammoniaagiks, millest saab edaspidi valmistada kütuseid, väetisi, plastikuid, liime, lahusteid ja palju rohkem.
Keemiatööstus on see, mis siin Soomes tekib, hindab Laaksonen.
Teised näited energiamahukatest tööstusharudest on terase tootmine, akutehased ja andmekeskused. Yle kirjutas hiljuti, kuidas ammoniaagist on saamas uute laevade kütus.
Tegelikult on muutus juba alanud. Hiljuti oli uudis Norra ettevõtte plaanidest rajada Inkoosesse terasetehas ja selle kõrvale integreeritud vesinikutootmise tehas. Metaani tootmine on planeeritud Kristiinankaupunkisse ja paljud traditsioonilised tööstusettevõtted lähevad maagaasilt üle vesinikule.
Üleminek võtab aastakümneid. Uued tööstusinvesteeringud sünnivad seal, kus elekter on odav. See on tööstuse üleminek sealt, kus elekter oli varem odav, maagaasil põhinev elekter oli odav, sinna, kus see on odavam. Kui elekter Põhjamaades taskukohaseks muutub, on investeeringuid rohkem, selgitas Laaksonen.
Kaotavad need, kes on Kesk-Euroopas maagaasitoru otsas. Itaalia, Saksamaa, Belgia ja Holland on pikka aega oma majanduse rajanud maagaasile. Seal on hakatud tegema taastuvenergiat, kuid seal pole enam piisavalt ruumi. Seetõttu on neil vaja energiat sisse tuua ja Soomest saab seda sinna viia tööstuslikuks kasutamiseks erinevate vesinikutoodete ja kemikaalide näol.
Fingridi hinnangul võib Soome elektritarbimine 2030. aastaks tõusta 130 teravatt-tunnini, eelmisel aastal oli see 82 teravatt-tundi.
Oleme Fingridis prognoosinud, et tööstuslik elektritarbimine võib sel kümnendil kasvada 40 teravatt-tunni võrra, mis on pool sellest, mida Soome kasutab praegu. Tulemas on tohutud investeeringud ja seepärast tuleks Soome rohkem tootmist tuua, ütles Ruusunen.
