Vene majandusel läks eelmisel, 2022. aastal oodatust palju paremini. Oodatud rubla kollapsit ei toimunud ja majandus on esialgsest šokist toibunud.
Möödunud aasta oli Vene majandusele kurnav. Välisinvestorid põgenesid massiliselt, paljud ei tulnud enam tagasi. Ametlikud prognoosid näitavad, et väheste riikide majandus langes eelmisel aastal rohkem kui Vene oma. Vaid käputäie riike, sealhulgas sõjast räsitud Ukraina numbrid on hullemad, vahendab Economist.
Teisest küljest läks Venemaal, maailma suuruselt 9. majandusel aga üllatavalt hästi. Pärast Ukraina sissetungi veebruaris valitses rahaline kaos Moskvast Vladivostokini. Pärast seda, kui Lääne riigid kehtestasid enneolematult mitmesuguseid sanktsioone, kukkus börs koos rublaga kokku. Sel ajal näis, et Vladimir Putini „Venemaa kindlus” laguneb koost.
Majandusteadlased langetasid peagi oma prognoose. Mõne päevaga langes 2022. aasta SKT aastase kasvu prognoos pluss 2,5 protsendilt miinus 10 protsendini. Mõned majandusteadlased olid veelgi süngemad: Valge Maja hinnangul pidi Venemaa SKT vähenema aastases võrdluses 15 protsenti. Inflatsioon kasvas kogu riigis.
Venemaa seisis silmitsi majandussüsteemi pakkumise ja nõudluse probleemidega igas vallas. Lääne ettevõtted olid kümnete kaupa välja tõmmanud, piirates seda, mida venelased võivad osta. Vahepeal kahekordistas keskpank intressimäärasid, tõstes võlateeninduse hindu ja vähendades seega täiendavat nõudlust.
Sellegipoolest sai vaid mõne nädala jooksul selgeks, et kõige hullemad prognoosid ei täitu. Sanktsioonid on tõsiselt kahjustanud Venemaa tööstusbaasi elemente, näiteks autosektor, mis sõltub rahvusvahelistest komponentidest. Teised, eriti need, kellele riik on sõjategevuses kaasa aidanud, on toime tulnud palju paremini. Suvel ja sügisel muutsid majandusteadlased oma kasvuprognoose. Nüüd loodavad nad, et Venemaa majandus langeb 12 kuu jooksul umbes 3–4 protsenti. Tööpuudus on vaevu kasvanud, osaliselt seetõttu, et ettevõtted on sunnitud töötajaid hoidma, isegi kui palgad on vähenenud või palka ei maksta.
Kaks olulist põhjust selgitavad, miks Venemaa majanduslangus on osutunud oodatust väiksemaks: ulatus ja kaubandus. Sissetungi alguses rahuldasid keskpanga ja regulaatorite kiired tegevused venelasi sellega, et nad suhtusid karmilt võitlemisse kasvava inflatsiooniga. Üles hüpanud inflatsiooniootused langesid pärast seda järsku alla. Kõrgemad intressimäärad inspireerisid avalikkust tagastama sularaha, mille nad olid võtnud oma kontodelt koroonapandeemia esimestel päevadel, hoides ära sularaha katastroofi.
Sanktsioonid on olnud jõulised, kuid 2022. aasta jooksul kehtestati süsivesinike müügile vähe piiranguid (mis on nüüd muutumas). Möödunud aasta 12 kuu jooksul on Venemaa jooksevkonto ülejäägiks üle 220 miljardi dollari, mis on kaks korda suurem kui aasta varem.
See rahvusvaheline välisraha on aidanud rahastada importi. Paljud Lääne ettevõtted on lõpetanud oma kaupade ja pakkujate reklaamimise Venemaal. Kuid maailma eri riikide firmad on asunud abistama – näiteks Hiina omade müük on kasvanud. Tundub, et Türgi on muutunud sanktsioonidest kõrvale hiilida püüdvate Lääne firmade vahendajaks. Venemaa import on pärast kevadist järsku langust kõvasti taastunud.
Sellise pildi annavad Läänele „reaalajas” finantsandmed. Praegu on Venemaa majandussüsteem oodatust paremas seisus. Samal ajal on taevakõrguste elektrihindade all kannatav Euroopa langemas majanduslangusse.
