Lääne toetus Ukrainale viimase aasta jooksul on sidunud USA ja selle Euroopa Liidu ja NATO liitlased lahutamatult Kiievi saatusega. President Vladimir Putini teine ​​sissetung riiki näib olevat andnud tagasilöögi, surudes Ukraina sügavamale Euro-Atlandi kogukonna haardesse ja kinnitades Kiievi ambitsiooni saada EL-i ja NATO liikmeks.

Nüüd on USA-s ja liitlasriikides käimas jõupingutused, et tuvastada, arendada ja kasutada Ukraina tohutuid ressursse, mis on ülioluline Lääne kõige arenenuma sõjatehnoloogia arendamiseks, mis moodustab tulevase Venemaa ja Hiina-vastase heidutuse selgroo, vahendab Newsweek.

Titaan on kerge, kuid tugev metall, mida kasutatakse laialdaselt täiustatud sõjalistes seadmetes nagu hävituslennukid, helikopterid, mereväe laevad, tankid, kaugmaaraketid ja palju muud.

Kui Ukraina võidab, on USA ja tema liitlased titaani osas eelispositsioonil. Kuid kui Venemaal õnnestub riigi maardlad ja tehased endale jätta, suurendab Moskva oma globaalset mõju üha strateegilisemaks muutuva maapõueressursi üle.

USA siseministeerium on klassifitseerinud titaani üheks 35-st USA majanduslikule ja riiklikule julgeolekule olulisest mineraalsest toorainest. Kuid USA impordib endiselt rohkem kui 90 protsenti oma rauamaagist ja mitte kõike sõbralikest riikidest.

USA riigikaitse varudes ei ole enam titaankäsna ja viimane kodumaine titaankäsna tootja suleti 2020. aastal.

Ukraina on üks seitsmest riigist maailmas, kes toodab titaankäsna, mis on titaanmetalli tooraine. Hiina ja Venemaa – Ameerika silmapaistvamad strateegilised rivaalid – kuuluvad samuti sellesse valitud gruppi.

USA geoloogiakeskuse andmetel tootis Hiina eelmisel aastal üle 231 000 tonni titaankäsna, mis moodustas 57 protsenti maailma toodangust. Järgmiseks tuli Jaapan 17 protsendiga ja Venemaa 13 protsendiga. Kasahstan tootis ligi 18 000 tonni ja Ukraina üle 4000 tonni.

Moskva energiaressursside relvana kasutamine on tekitanud Washingtonis D.C.-s ja teistes NATO pealinnades kartusi, et Kreml võib ühel päeval külmutada ka titaani ekspordi, mis seaks lennundus- ja kaitseettevõtted raskustesse.

Lääne sõltuvus Venemaa titaanist tähendab, et metall on seni pääsenud USA, EL ja nende liitlaste Moskva vastu algatatud sanktsioonidest.

Lennunduse hiiglane Boeing on säilitanud oma Venemaa ühisettevõtte VSMPO-Avismaga, mis on maailma suurim titaani eksportija, kuid külmutas tellimused pärast sissetungi Ukrainasse. Teised nagu Euroopa kommertslennukite ettevõte Airbus jätkavad titaani hankimist VSMPO-lt.

USA kaitsetööstusega kursis olev anonüümne allikas ütles Newsweekile, et titaan on „peamine probleem”.

„Me räägime oma võimest toota rohkem lennukeid, me räägime võimest toota laskemoona. Nad kõik toetuvad titaanile ja me oleme lasknud endal nende asjade osas sõltuda välismaistest tarnijatest. Venemaa on varem olnud üks neist peamistest tarnijatest,” rääkis allikas.

USA riikliku julgeoleku asjatundjad ja Ukraina kaitsjad parlamendis kutsuvad poliitikakujundajaid üha enam üles vaatama itta. Eelmise aasta iga-aastane kaitsekulutuste eelnõu andis välisministeeriumile korralduse uurida „Ukrainast pärit titaaniallikate kasutamise teostatavust võimaliku alternatiivina Hiina ja Venemaa allikatele”.

„Ukrainas on tõesti märkimisväärsed haruldaste muldmetallide maardlad ja kui me oma kaarte õigesti mängime, võib see olla tõeliselt atraktiivne alternatiiv Venemaa ja Hiina allikatele, mis on praegu suur probleem,” ütles üks anonüümseks jääda soovinud parlamendi töötaja.

„Olukorras, kus kogu Läänes on üha enam vaidlusi selle üle, miks on meie huvides jätkata Ukraina toetamist, arvan, et see on üks argumente, mida hakkate rohkem kuulma,” märkis allikas.

Venemaa president Vladimir Putin ja tema liitlased on pakkunud käimasolevale invasioonile peadpööritava hulga õigustusi. Ukraina titaankäsna hõivamine ei kuulu Kremli avalike eesmärkide hulka, kuid oleks Moskvale õnnistuseks.

Venemaal on titaani mineraalide varud suhteliselt madalad ja 2021. aastal oli Ukraina USA geoloogiakeskuse andmetel tegelikult tema peamine titaani impordiallikas.

Suurem osa lahingutest on keskendunud Ida- ja Lõuna-Ukrainale, kus on triljonite dollarite eest maavarasid. Vene väed hõivasid invasiooni alguskuudel vähemalt kaks titaanimaagi leiukohta.

Isegi enne veebruari rünnakut püüdis Moskva kindlustada elutähtsaid titaaniressursse korrumpeerunud oligarhide, ametnike ja luuretöötajate võrgu kaudu Ukrainas.

Suurärimees Dmitri Firtaš, kes elab praegu Austrias eksiilis, oli 2021. aastal sunnitud müüma oma 49-protsendilise osaluse Zaporižja titaani- ja magneesiumitehases – Euroopa ainsas titaankäsnatehases –, kuna teda süüdistati titaani müümises Venemaale sõjaliseks otstarbeks. 2022. aasta jaanuaris müüs Firtaš Krimmi titaanitehase Venemaa ettevõttele Titan.

Ukraina titaani tootva ettevõtte Velta tegevjuht Andri Brodski ütles Newsweekile, et metall on Venemaa jätkuvate rünnakute jaoks ülioluline.

„Peaaegu iga päev Ukrainasse lendavates rakettides on väga kõrge titaanisisaldus,” selgitas ta. Moskva võib tema sõnul silmitsi seista „olulise ja ülitäpse relvastuse märkimisväärse puudusega”, kui ta ei suuda hankida uusi titaanivarusid.

Parema juurdepääsu võitmine Ukraina titaanile aitab USA-d eesootavas konfliktis Hiinaga, mille poliitikakujundajad loodavad 21. sajandil võita.

Titaani on kaitsetööstuse allika sõnul vaja Pekingit heidutavate relvade loomiseks. „Ma arvan, et hiinlastel on kahjuks väga hea arusaam USA kaitsetööstuse olukorrast ja selle haavatavusest,” ütles ta.

Edusammud on Washingtonis hoogu kogumas, ütles kongressi töötaja, kirjeldades, et seadusandjatega vesteldes on näha, kuidas lambi pirn põleb. „See on kindlasti nišš ja see ei saa kindlasti sama tähelepanu kui Ukraina pakilised sõjalised vajadused, kuid see on midagi, millele me kavatseme keskenduda.”

Rataste õlitamiseks võib vaja minna otsest Valge Maja osalust, ütles kaitsetööstuse allikas. „Miski ei mobiliseeri paremini kui kriis, ma arvan, et see on kindlasti viis, kuidas USA-le meeldib asju ajada,” lisas ta.

„Vestlused, mis toimuvad madalal tasemel, võtavad mõnikord üsna palju aega, et filtreerida oma tee kõrgemate tasemeteni ja ma arvan, et see toimub siin … ma arvan, et inimesed, kes vastutavad selliste asjade eest nagu riigikaitse tootmisseadus teavad, et nad peavad välja mõtlema, kust titaani saada.”

„Nad teavad, et peavad vaatama selliseid asju nagu Ukraina varud. Ma ei usu, et nad on saanud signaali kõige kõrgematelt tasanditelt: kaitseministrilt, välisministrilt ja Valgelt Majalt.”

Ukraina seisab silmitsi hirmuäratava tööga riigi ülesehitamisel ja lääne investorite meelitamisel, kui ta soovib end Euro-Atlandi kogukonnaga liita. Hinnangulised rekonstrueerimiskulud ulatuvad 1 triljoni dollarini; selle numbri ütles president Volodõmõr Zelenski ise välja.

Kiiev loodab, et titaanitööstus on üks alus välisraha ja sellega kaasneva poliitilise kaitse saamiseks.

„Meil on täna titaan ja liitium, mõlemal on praegu suur nõudlus ja tulevikus on nende järele veelgi suurem nõudlus,” ütles Zelenski majandusnõunik Oleg Ustenko Newsweekile. „Ma saan aru, et enamikku neist varudest ei kasutatagi ära. Äri võimalused selles sektoris on tõesti tohutud.”

„See on oluline globaalse stabiilsuse suurendamise ja nende toodete ülemaailmse pakkumise seisukohast. Me näeme oma rolli mitte ainult ELis, vaid ka maailma pakkumises. Ma usun, et see on tõesti Ukrainal võib olla oluline roll. Aga selleks peame jällegi veenduma, et oleme sõjajärgsetes tingimustes,” ütles Ustenko.

Välispoliitika uurimisinstituudi vanemteadur ja USA armee sõjakolledži endine Vene-uuringute professor Stephen Blank ütles väljaandele Newsweek, et Ukraina võib mõne kuu jooksul pärast sõja lõppu Läände tarnida märkimisväärsel hulgal titaani.

„Nad peavad terve riigi üles ehitama, mis on investoritele tegelikult suurepärane võimalus, kui järele mõelda,” lisas Blank. Ta ütles, et potentsiaali vallandamiseks on vaja toetust Kiievi ja Washingtoni valitsustelt.

„Riik hakkab mängima suurt rolli… te vajate valitsustelt signaale, et investeerida on okei.” Kui Kiiev toetab, „siis näete tohutut spurti edasi,” lisas Blank.

Sõjast räsitud ja aastatepikkusest korruptsioonist laastatud Ukraina titaanitööstus vajab hädasti investeeringuid. Brodsky ütles, et Velta on üks neist ettevõtetest, kes otsivad „strateegilisi partnereid” uute tehaste ehitamiseks – kas Ukrainasse või välismaale.

Velta töötab juba uue rajatise kallal Tšehhi Vabariigis, et näidata oma Velta Ti protsessi, mis ettevõtte sõnul suudab toota titaanmetallipulbrit madalamate kuludega ja oluliselt väiksema keskkonnamõjuga.

Brodsky sõnul on välisinvestorite seas „suur huvi” ja ettevõte loodab, et Tšehhi tehas saab sügiseks valmis ning tõestab, et Velta pulbrit saab kasutada kosmoseosade pressimiseks, tembeldamiseks või 3D-printimiseks.

Ta ütles, et sarnaseid rajatisi võiks ehitada USA-s. „Kõigile on ilmne, et USA peab end titaaniga varustama ja omama midagi sisemaal. See võib olla isegi nii Ukraina kui ka USA koos, kusjuures Ukraina pakub tehnoloogiat.”

„See vajab kindlasti meiepoolset investeeringut ja tõsist tähelepanu,” ütles kongressi töötaja. „Kuid pikemas perspektiivis on see seda väärt, kui suudame luua jätkusuutliku tarne sellisest sõbralikust riigist nagu Ukraina.”