Uuendatud relvastuse, läänepoolse otsustavuse ja Ukraina armeega, kes jätkab manööverdamist ja Venemaa sõjaväe üle kavaldamist, on Ukraina lubatud „võiduaastale” saabunud hea algus.

Kui 2023. aasta jätkub nii nagu see algas, on suur tõenäosus, et Ukraina suudab täita president Volodõmõr Zelenski uusaastalubaduse võtta aasta lõpuks tagasi kogu Ukraina – või vähemalt piisavalt territooriumi, et Venemaa oht lõplikult seljatada, räägivad analüütikud.

Kuid samal ajal, kui Zelenski kutsus ukrainlasi ootama tänavust võitu, kasutas Venemaa president Vladimir Putin oma uusaastakõnet, et valmistada venelasi ette pikaks võitluseks. Vene väed kaevavad kindlustatud kaitsepositsioone, mida on tugevdanud vähemalt 100 000 äsja mobiliseeritud sõdurit, ja kuigi tundub ebatõenäoline, et Venemaa suudab rohkem territooriume enda kätte haarata, on Ukrainal vaatamata viimastele võitudele 2023. aastal raskem edusamme saavutada kui eelmisel aastal, ütlevad sõjanduse asjatundjad.

Kui Kiiev ei suuda saavutada olulisi läbimurdeid kindlustatud ja kasvava Venemaa väe vastu, on oht, et sõda muutub Putinit soodustavaks pikaleveninud konfliktiks, ütles Elizabeth Shackelford Chicago globaalsete teemade nõukogust. Ta ütles, et USA parlamendi heaks kiidetud 45 miljardi dollari suurune abipakett aitab Ukrainal aasta vastu pidada, kuid seoses 2024. aastal toimuvate USA presidendivalimistega on pikemaajalist väljavaadet raskem prognoosida, vahendab Washington Post.

„2023 on tõesti otsustav aasta,” ütles Shackelford. „Kui see ei lõpe 2023. aastal, on Putinil väga suur ülekaal. Praegu on Zelenskil on endiselt võimalus, sest tal on endiselt väga tugev toetus. „Pärast seda,” lisas ta, „pole miski enam kindel.”

Aasta esimese nädala arengud näitavad, et Ukraina väljavaated on helged, ütles USA armee endine ülem Euroopas Ben Hodges. Ta märkis ära eelised, mida Ukraina saab ära kasutada, alates kõrgest moraalist oma kodumaad kaitsva armee seas kuni parema juhtimise, ühtehoidmise ja näiliselt vankumatu Lääne toetuseni.

Ameerika Ühendriikide ja Euroopa laialdane keeldumine Putini üleskutsest õigeusu jõulupühade ajal sõlmida ajutine relvarahu andis selge ja varajase meeldetuletuse, et Ukraina ei ole veel surve all alustada läbirääkimisi, mida Lääne ametnike sõnul Moskva tõenäoliselt ära kasutaks kui võimalust relvastust täiendada ja ümber formeeruda edasiseks pealetungiks, tugevdades samal ajal oma haaret okupeeritud aladel.

Aastavahetusel toimunud rünnak sügaval Venemaa tagalas Vene kasarmute vastu okupeeritud Makijivka linnas tappis Moskva andmetel vähemalt 89 Vene sõdurit – Ukraina ja USA ametnike sõnul võib-olla palju rohkemgi.

Löök ei näidanud mitte ainult Ukraina paremat relvastust, luure- ja jälgimisvõimet, vaid ka Venemaa järjekindlaid taktikalisi eksimusi. Moskva süüdistas rünnakus äsja saabunud mobiiltelefone kasutavaid mobiliseerituid, kes andsid oma asukoha välja. USA ametnike sõnul on siiski tõendeid selle kohta, et Venemaa on kasarmus hoidnud ka laskemoona, mis suurendas sündmuskohal hukkunute arvu. Samal päeval teatas Ukraina, et tulistas alla kõik 45 Iraanis toodetud drooni, mis lasti õhku tema uusaastapidustuste mustamiseks, ja see on märk sellest, et Ukraina õhutõrje on üha osavam takistama Venemaa rünnakut riigi taristu vastu.

Prantsusmaa, USA ja Saksamaa teated, et nad varustavad Ukrainat esimest korda lahingumasinatega, andsid olulise tõuke Ukraina ründevõimele.

Isegi ilm on Ukrainat hellitanud – rekordiliselt kõrged talvised temperatuurid Euroopas langetasid energiahindu ja säästsid kodanikke valust, mida paljud analüütikud olid prognoosinud, et see kahandab Euroopa toetust Ukraina sõjategevusele.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron, keda on Ukrainas laialdaselt kritiseeritud Putini rahustamise pärast, lubas oma teates lahingumasinate annetamise kohta toetada Ukrainat „võiduni”, mis on tema seni kõige ühemõttelisem toetusavaldus.

Kuni lääneriikide toetus püsib tugev, ütles Hodges, on kindel, et Ukraina suudab sel aastal tagasi vallutada kõik või enamuse Venemaa okupeeritud territooriumist – sealhulgas Krimmi poolsaare, mille Venemaa okupeeris ja annekteeris 2014. aastal.

Poolsaare tarneteed on potentsiaalselt haavatavad Ukraina rünnakute suhtes, mis kasutavad USA tarnitud HIMARS-i (High Mobility Artillery Rocket System) täppisrelvi ning Ukraina võib sundida Venemaad Krimmist taanduma isegi enne, kui Ukraina suudab tagasi vallutada kogu idapoolse Donbassi piirkonna, kuhu praegu on suurem osa võitlusest koondunud.

„Ma usun küll, et Ukraina on saavutanud pöördumatu hoo ja põhimõtteliselt ei saa venelased selle muutmiseks midagi teha, välja arvatud juhul, kui nad leiavad viisi, kuidas veenda Läänt huvi kaotama,” ütles Hodges, kes on praegu Washingtonis tegutseva ühenduse Human Rights First vanemnõunik.

„Ma näen palju positiivset ja ma ei näe Lääne otsustavuse nõrgenemist,” lisas ta.

Kuid praegu lasub Ukrainal ründetegevuse jätkamise kohustus, mis on keerulisem kui maastiku kaitsmine, ütles endine USA merejalaväelane Rob Lee, kes töötab välispoliitika uurimisinstituudis.

Ta ütles, et Ukraina edule aitasid 2022. aastal kaasa Venemaa vead, mis on vähem tõenäoline, et korduvad nüüd, kui Vene väed on end pikaks ajaks kindlustanud. „Kaitsta on lihtsam kui rünnata ja venelased on juba pikad kaitsepositsioonid paika pannud,” ütles Lee.

Lee ütles, et mõnes mõttes on Ukraina juba võitnud – mitte ainult Venemaa esialgse pealetungi peatamisega, vaid ka peaaegu poole territooriumist tagasivõtmisega, mille Venemaa sõja esimestel nädalatel röövis.

„Pärast esimest kahte sõjanädalat oli selge, et Venemaa ei suutnud oma eesmärke saavutada,” ütles ta. „Venemaa eesmärgid olid nii ambitsioonikad, et Ukraina on võitnud ainuüksi suveräänseks riigiks jäämisega. Kuid nüüd on küsimus selles, kas Ukraina suudab saavutada selle, mida ta tahab, st naasta vähemalt 24. veebruari piiride juurde, kui mitte võtta tagasi rohkem territooriumi.”

Lee ütles, et pole selge, kas seda suudetakse teha. Palju võib sõltuda sellest, kummal poolel saab laskemoon enne otsa. Lääne ametnikud on juba mitmeid kuid prognoosinud, et Venemaal on oht, et laskemoon saab otsa, ja kuigi seda pole veel juhtunud, on jätkuvalt tõendeid selle kohta, et Venemaa varud on väikesed.

Ukraina ametnikud ütlesid eelmise aasta lõpus, et Vene suurtükiväe tule määr idarindel on praegu vaid kolmandik sellest, mis see oli suvel, mil Vene väed olid pealetungil. Ja kuigi Venemaa on tellinud tootmisvõimsuse suurendamise, on selge, et Venemaa toodang ei suuda tarbimisega sammu pidada, ütles anonüümseks jääda soovinud Lääne ametnik.

Venemaa laskemoonavarude, eriti suurtükimoona ammendumise tõttu on ebatõenäoline, et Venemaa suudab mõnda aega edukat pealetungioperatsiooni korraldada, leiab mõttekoda ISW, hoolimata Ukraina sõjaväe prognoosist, et Moskva valmistab ette suurpealetungi.

Kuid pole kaugeltki selge, kas Lääs suudab Ukraina laskemoonavajadusega sammu pidada, eriti kuna ründeoperatsioonid nõuavad suuremas koguses varustust, ütles Washingtonis asuva mõttekoja Silverado Policy Accelerator esimees Dmitri Alperovitš.

Alperovitš prognoosis, et Ukraina suudab sel aastal mõne territooriumi tagasi vallutada, kuid mitte piisavalt, et tagada lõplik võit. Näib, et Putin vaid kahekordistab oma otsustavust Ukrainat alistada ja kuigi Venemaal puudub praegu suutlikkus eduka pealetungi alustamiseks, tugevdab värskelt mobiliseeritud isikkoosseisu süstimine tema võimet Ukraina edusamme tagasi hoida.

„Ma ei usu kahjuks, et see on sõja lõpu aasta,” ütles Alperovitš. Kui rindejooned eeloleval aastal oluliselt ei nihku, muutub tee raskemaks.

Nii Venemaa kui ka Ukraina majandusel on raske pikka sõda pidada. Ja pole selge, kas kumbki riik suudab pikaajaliseks võitluseks piisavalt võitlejaid toota. Praegu on eelis Ukrainal, mille reserv on vaatamata väiksemale suurusele miljoneid sõjaväeealisi mehi, samal ajal kui Venemaa veab süüdimõistetuid vanglatest välja, et säilitada oma kohalolek eesliinil, ütles Hodges.

Keegi ei prognoosi, et Ukraina loobub või kaotab Venemaale otse, ütles ta. Ukrainlased on endiselt pühendunud võitlusele ja väed on palju motiveeritumad kui nende tõrksad Venemaa vastased.

Kuid pikk sõda lükkab Ukraina taastumise, ülesehitamise ja põgenike tagasipöördumise määramata ajaks edasi. Valitsus peaks hoidma hinnanguliselt 1000-kilomeetrisel rindejoonel sadu tuhandeid sõdureid, et takistada Putini eesmärki kaotada Ukraina iseseisva riigina, samal ajal kui riigi majandus jätkab kokkuvarisemist.

Aja jooksul kustub Ukraina ründevõimekus kogenud ja hästi koolitatud sõdurite kurnatuse tõttu, mis võib vähendada isikkoosseisu eelist, ütles Lee. Ja Venemaal oleks võimalus oma majandust, varustusliine ja võitlusvõimet uuesti üles ehitada, et potentsiaalselt tulevast pealetungi alustada, nagu seda tehti pärast rindeliinide külmutamist pärast separatistlikku sõda Donbasis aastatel 2014–2015.

Samal ajal muutub Ukraina käekäik üha enam sõltuvaks tema kontrolli alt väljas olevatest muutujatest nagu Lääne otsustavus, Lääne laskemoona kättesaadavus ja sündmused Venemaal.

„Me ei tea, mis Moskvas aasta lõpuks toimub. Käib tõsine võimuvõitlus,” ütles Hodges. Kuigi puuduvad otsesed tõendid Putini haarde nõrgenemise kohta, võib otsustavaks osutuda märkimisväärsete eriarvamuste tekkimine Moskvas või rahutute Vene vägede mäss, ütles Alperovitš.

Shackelford ütles, et sündmused Ameerika Ühendriikides võivad osutuda sama oluliseks. Kuigi Euroopa toetus on poliitiliselt oluline, jääb tema sõjaline panus Washingtoni tarnitavate tohutute relvakoguste kõrval väiksemaks, aga tulevane pühendumus võib olla küsimärgi all, kui vabariiklased võidavad 2024. aastal endale Valge Maja.

„Kui Putin suudab muuta selle mitmeaastaseks kurnamissõjaks, suudab ta tõenäoliselt kurnata Ukraina välja,” ütles Shackelford. „See võib veel mõnda aega venida, kuid Ukraina võimekus väheneb selleks ajaks.”