Soomes mitmeks kuus alusetult vabaduse kaotanud kaotanud ameeriklane võitis Helsingi kohtus riigikassat ehk Soome riiki.
Kohus mõistis riigikassalt mehe kasuks välja 53 200 eurot kahjutasu, 44 202,91 eurot sissetulekute kadumise eest ning 18 465,5 eurot hagemise ja kohtukulude katteks, vahendab Ilta-Sanomat.
Riigikassa keeldus varem mehele alusetu vabadusekaotuse eest hüvitist maksmast.
Ameeriklast peeti asjatult kinni 7,5 kuud, lisaks määrati talle umbes 14,5 kuu pikkune reisikeeld.
Ameeriklasest mees oli minemas Eesti kaudu Norrasse, kui keskkriminaalpolitsei ta 2013. aasta septembris Helsingis USA poolt väljastatud läbiotsimis- ja vahistamismääruse alusel kinni pidas.
Kohtu otsusega määrati mehele kinnipidamine ja hiljem reisikeeld.
USA soovis, et mees vastaks 2009. aastal Georgia osariigis esitatud kriminaalsüüdistusele, millest mees kuulis esimest korda alles Soomes. Seega tuli kinnipidamine mehele täieliku üllatusena.
Meest kahtlustati 2006. aastal USA-s kuritegude toimepanemises. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, millistes kuritegudes meest süüdistati. Kohtu hinnangul olid kuriteokahtlustused igal juhul tõsised.
Küll aga mainitakse otsuses, et mees kartis kogu vahi all viibimise aja, et kuriteos kahtlustatava iseloomu teada saamisel kasutavad teised vangid tema kallal vägivalda. Kuriteo ohu tõttu viibis mees Vantaa ja Turu vanglas eraldi osakonnas.
Mehe väljaandmine USA-le viibis, kuna ta oli sellele vastu. Viivituse põhjustas ka mehe asüülitaotlus Soomes. Lõpuks lükkas kõrgem halduskohus tagasi ja tühistas mehe USA-le väljaandmise.
Mees vabastati justiitsministeeriumi otsusega juulis 2015. Georgia osariigi kohalik kohus oli veidi varem otsustanud, et mehele esitatud süüdistused jäetakse rahuldamata.
Põhjus oli selles, et rikuti mehe õigust kiirmenetlusele. See oli Georgia osariigi ametnike, mitte mehe süü.
Tegelikult kohus süü küsimuses seisukohta ei võtnud. Georgia osariigi Habershami maakonna apellatsioonikohus kinnitas otsuse 2018. aasta oktoobris.
Mees esitas 2019. aasta mais riigikassale vabadusekaotuse hüvitamise taotluse. 2020. aasta jaanuaris jättis riigikassa aga taotluse tervikuna rahuldamata.
Riigikantselei põhjendas oma eitavat seisukohta sellega, et süü küsimus jäi lahendamata, kuigi süüdistused lükati tagasi.
Mees ei jäänud riigikassa otsusega rahule, vaid esitas selle peale Helsingi ringkonnakohtusse hagi. Kolmapäevase kohtu otsusega laekub mehele riigikassast üle 115 000 euro. Mees ise nõudis kohtus riigikassalt hüvitist umbes 280 000 eurot.
Riigikohtu otsustuspraktika kohaselt võib isegi Soomes erandjuhtudel süüdistuse tühistada, lähtudes kohtuprotsessi kestusest. Kuna mees ise ei aidanud kaasa protsessi venimisele ja seega süüdistuse tühistamisele, oli tal kohtu hinnangul õigus saada hüvitist, kuigi tegelikult süüküsimust ei lahendatud.
Kohtu otsus ei ole veel jõustunud, mis tähendab, et selle saab edasi kaevata.
