Soomlastel pole põhjust naftaturu olukorra pärast üleliia muretseda, kuigi homme esmaspäeval, 5. detsembril kehtestatakse Vene naftale hinnapiir.
Samal päeval jõustub EL-i impordikeeld meritsi imporditud Venemaa toornaftale. Soome konjunktuuriinstituudi ETLA teadur Ville Kaitila ütles, et ta ei usu, et piirangud Soome tarbijahindu oluliselt mõjutaksid, vahendab MTV.
Piirangud on ammu teada, seega on need juba hindadesse sisse arvestatud, märkis Kaitila.
Kaitila põhjendab oma hinnangut nafta viimase poole aasta turuhinnaga. Impordikeeld on teada juba suvest ja ometi on nafta maailmaturul hind langenud.
Ka hinnalaest on nii kaua räägitud, et seda on juba oodatud. EL, G7 riigid ja Austraalia otsustasid hiljuti hinnalaeks 60 dollarit barreli eest, mis Kaitila sõnul jääb samasse suurusjärku, millega Venemaa on kaubelnud viimasel ajal oma Uurali toornaftaga.
See ei tekita mingit šokki, on Kaitila hinnang hinnalae mõjule.
Juunis kiitis EL heaks sanktsioonide paketi, mis keelab toornafta ja teatud naftasaaduste ostmise, impordi või Venemaalt EL-i vedamise. Kaitila sõnul pole Soomes mõju kohe näha, kui homme, esmaspäeval, 5. detsembril hakkavad kehtima piirangud toornafta meretranspordile.
Kütuste hinnad on langenud. Helsingi piirkonnas maksab bensiin alla kahe euro liiter, mis on oluliselt madalam kui suvel, ütles Kaitila.
Rafineeritud naftatoodetele, näiteks diislile laieneb impordikeeld 5. veebruaril 2023. Kaitila annab nende piirangute mõjule vähem optimistliku hinnangu. Tema sõnul on Venemaa osa EL-i imporditavast diislikütusest olnud suur, ligi pool. Kogu maailmas valitseb diislikütuse rafineerimisvõimsuste puudus, sest rafineerimistehased suleti koroonapandeemia ajal. Töötlemisvõimsust ei saa kiiresti kasvatada.
Diisel on juba olnud kallim kui bensiin. Mõju võib olla see, et diisli ja bensiini hinnavahe võib veelgi suureneda, hindab Kaitila. Hind sõltub sellest, kuidas saab Vene diisli asendada muu diisliga.
Kaitila sõnul on import Venemaalt viimasel ajal suurenenud. Veebruari impordikeelu tõttu täiendatakse varusid.
Kaitila ütles, et sanktsioonidest enam mõjutab nafta hinda maailmaturu olukord ja majanduskasvu väljavaated. Suur tegur on alati nõudlus Hiinas. Nafta turuhind oli juunis tipptasemel ning sellest ajast alates on see langenud peamiselt nõudluse vähenemise tõttu.
Kui Hiina koroonapiiranguid leevendataks, võib see tõsta nafta nõudlust ja hinda. Selles suunas veel väljavaateid ei ole, ütles Kaitila.
Probleemid Hiina kinnisvarasektoris on nõrgendanud samuti nõudlust tooraine ja nafta järele Hiinas. Põhja-Ameerikas ja Euroopas seevastu vähendab nõudlust nafta järele hinnatõusust tingitud ostujõu nõrgenemise mõju ja hinnang majanduskasvule.
Oma mõju avaldab ka euro väärtus dollari suhtes.
Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC) ja selle liitlased, sealhulgas Venemaa, kohtuvad täna. Kohtumiselt oodatakse infot, kas naftatootmise mahud jäävad samaks või jätkavad langust.
Kaitila ei usu, et tänasel kohtumisel on naftahinnale olulisi tagajärgi. Ma ei ootaks mingeid dramaatilisi efekte, ütles ta ja lisas, et naftaturg ei ole staatiline, vaid kohaneb ning turul leiutatakse uusi lahendusi ja korraldusi.
Naftaturg on nii nõudluse kui ka pakkumise poolel kohanemisvõimeline, märkis Kaitila.
