Hiljuti paljastas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen hooletult Ukraina sõja laastava hinna.
„Hinnanguliselt on praeguseks hukkunud üle 20 000 tsiviilisiku ja 100 000 Ukraina sõjaväelase,” ütles ta.
See kommentaar tõi kaasa kiire vastureaktsiooni ja Euroopa Komisjon kustutas hiljem sissekande. Tsensuuri põhjus jäi selgitamata ja näitas segadust heakskiidetud narratiivi edastajate hulgas, kirjutab George D. O’Neill Jr. USA väljaandes American Conservative.
Kui von der Leyeni hinnang vastab tõele, on see ligi kümme korda suurem kui Ukraina valitsuse teatatud hukkunud Ukraina sõdurite arv. Euroopa Komisjoni presidendi märkus näitab, et isegi selle verise ja tarbetu sõja tugevaimad toetajad ei suuda enam varjata tõde: Ukrainal on oht kaotada.
Peavoolumeedia ja Bideni valitsus väidavad, et Ukraina võidab sõja Venemaa vastu. Kuid kohapealsed faktid ei lähe kokku selle narratiiviga ning valitsus ja meedia teavad seda. Sõjakullid teavad, et nende küüniline Ukraina-poliitika ei ole suutnud Venemaad Ukrainast välja ajada. Traagiliselt on ukrainlased need, kes maksavad selle välispoliitilise läbikukkumise tohutu hinna. Nende rahvas hävitatakse globalistliku Ameerika impeeriumi pärast ja õhutusel.
OLukorras, kus Ukraina on kaotamas haaret tugevalt kaitstud ja tähtsal ristteel Bahmuti linna ümber, on Lääne ajakirjandus alustanud kampaaniat kaotuse pisendamiseks. Defence Express teatab: „Ühendkuningriigi sõjaväeluure teatab, et Bahmuti alistamisest saab Venemaa jaoks peamiselt sümboolne poliitiline eesmärk.” Eelmisel nädalal avaldas Financial Times artikli pealkirjaga „Põrgu lihtsalt põrgu: Ukraina ja Venemaa kurnamissõda Bahmuti pärast.” Nagu kirjatüki alapealkiri ütleb: „Sõdurid ütlevad, et lahingud Donetski idaosas ja selle ümbruses meenutavad esimese maailmasõja stiilis kaevikusõda.”
Järgnev info viitab Ukraina „võidu“ olemusele viimase kuue kuu jooksul.
Ukraina on kaotanud hinnanguliselt 20 protsenti oma territooriumist. Vähemalt 22 protsenti Ukraina põllumaast on Venemaa kontrolli all. Need alad moodustavad suure osa Minsk II lepingus määratletud territooriumist, mida kavatseti hallata autonoomse piirkonnana. Minsk II kokkuleppe ebaõnnestumise tõttu kuulutas Venemaa välja sõjalise erioperatsiooni, et vabastada need alad Ukraina valitsuse haardest. Tänase seisuga näib, et Venemaa on jõudnud mõne oma esialgse eesmärgi saavutamisele lähedale.
ÜRO pagulasagentuur teatas 2022. aasta mais, et ligi kaheksa miljonit ukrainlast on riigisiseselt ümberasustatud ja veel kuus miljonit on registreeritud põgenikena. Tõenäoliselt tõuseb see arv sel talvel veelgi. Venemaa hiljutiste raketirünnakute tõttu Ukraina elektrivõrgule põgeneb Ukrainast veelgi rohkem inimesi. Euroopa ootab sel talvel sadu tuhandeid Ukraina põgenikke hävitatud linnade tõttu. Kiievi linnapea Vitali Klitško võib nõuda oma linna evakueerimist, kuna see ei suuda pakkuda elanikkonnale põhiteenuseid.
CNN teatas kuu aega tagasi, et vähemalt 30 protsenti Ukraina elektrijaamadest on hävitatud. BBC teatel on kuus miljonit ukrainlast ilma elektrita. EuroNews teatas hiljuti, et kaks kolmandikku Kiievist on elektrita. Hinnanguliselt on 80 protsenti Kiievist ilma veeta. Uudistes öeldakse, et Kiiev valmistub ellu jääma ilma elektri, vee ja kütteta. Ukraina on evakueerinud linnad, mis on muutunud elamiskõlbmatuks ilma kütte ja elektrita. Maailma Terviseorganisatsioon hoiatab, et sel talvel on „ohus” miljonid elud.
Ajakiri Forbes teatab, et peaaegu pool Ukrainast on elektrita. Newsweek teatab, et Ukraina energiafirma seadmed hakkavad elektrikatkestuste parandamiseks otsa saama. Kui kaua Ukraina pealinn ilma elektrita toimib?
Ukraina keskpanga hinnangul langeb riigi SKT 2022. aastal 32 protsenti, inflatsioon jõuab 30 protsendini ja tööpuudus ulatub 30 protsendini. New York Times teatas, et Ukraina põllumajandus on sõja tõttu kaotanud hinnanguliselt 23 miljardit dollarit. Rahvusvaheline Valuutafond teatab, et Ukraina sõda on toonud kaasa suurima toidupuuduse alates 2008. aastast. CNN teatab, et Ukraina side sõltub täielikult Elon Muski Starlinki süsteemist. Kui süsteemiga on probleeme, jääb riik ilma internetita.
Brookings teatab: „Kiievi majanduskõrgkooli andmetel on sõda hävitanud vähemalt 127 miljardi dollari väärtuses riigi hooneid ja muud infrastruktuuri.” Washington Post teatab, et ukrainlased nõuavad veel 700 miljardit dollarit lisaks enam kui 100 miljardile dollarile, mis on USA-st saadetud.
Ukrainal on olnud raskusi Venemaa poolt aktiivselt kaitstud territooriumi hõivamisega. Hiljutine Ukraina „võit” Hersoni vallutamisel on haihtunud. Ukraina evakueerib Hersonist inimesed Venemaa rünnakute tõttu. Ukraina sõjamasin ei suuda säilitada kontrolli linna üle, kust nende vastane oli lahkunud. Kõik Ukraina septembri- ja oktoobripealetungid on takerdunud ning venelased näivad tugevdavat oma kaitseliine ja suurendavat järsult oma vägesid, samal ajal kui Ukraina värbab kuuekümneaastaseid mehi.
Samuti kaotab Ukraina juurdepääsu ressurssidele, mida ta vajab sõja jätkamiseks. USA-l ja Euroopal on Ukrainasse saatmiseks relvad otsas. Lisaks teatab CNN, et Ukraina relvatarned on lõppemas. Ukraina sõjatehnika, eriti suurtükid on lagunemas ja Lääs ei suuda suurt osa sellest asendada.
Foreign Policy teatab, et NATO ametnikud on nappuse pärast väga mures. Isegi uuskonservatiiv Frederick Kagan tunnistab, et NATO pole Ukraina-suguseks konfliktiks valmis. „NATO ei kavanda tegelikult selliseid sõdu ja selle all pean silmas sõdu, kus kasutatakse üliintensiivselt suurtükiväge ning palju tanki- ja kahurituld,” ütles Kagan väljaandele Foreign Policy. „Me ei olnud selliseks sõjaks valmistunud.” Raytheoni tegevjuhi sõnul on Ukraina kümne kuuga ära kasutanud 13 aasta Javelinide toodangu.
See ei pidanud nii minema. Ukraina ja Venemaa oleksid võinud sõlmida püsiva rahulepingu, kui poleks sekkunud Globalistlik Ameerika impeerium. 2022. aasta märtsis näisid mõlemad pooled olevat lähedal konflikti lahendamise tingimustes kokkuleppimisele. Näis, et leping tagab, et Ukraina ei ühine kunagi NATOga. NATO küsimus on kogu selle asja tuum. USA ja Ühendkuningriik nurjasid selle kokkuleppe ning sõda on sellest ajast peale jätkunud, tappes kümneid tuhandeid ukrainlasi, venelasi ja teisi. Nende veri on USA ja Ühendkuningriigi juhtide kätel.
USA kaitsetööstus, poliitikud ja mõttekojad teenivad Ukraina ja selle õnnetute kodanike arvelt kasu. Ülejäänud Euroopa kannatab Venemaale suunatud „maksimaalsete sanktsioonide” all, samal ajal kui ukrainlased jätkavad oma riigist põgenemist. Ükski neist kannatustest ei näi puudutavat Ameerika välispoliitika eest vastutavaid inimesi. Neid ei huvita Ukraina häving – nad hoolivad ainult selle sidumisest Venemaaga. See on tulemus Washingtoni maailmavaatele, mis kohtleb inimesi nagu karja.
Kahtlemata on sõja hind Venemaale olnud samuti kõrge. Nad on kogu selle tragöödia jooksul valesti arvestanud ja teinud vigu. Kuid Ameerika rahvale edastatud narratiiv pole olnud aus ega täpne. Mida võidab Ukraina, kaotades kümneid tuhandeid inimelusid ja olulise osa oma taristust? Paljud ukrainlased on kaotanud oma lähedased ja seisavad silmitsi jõhkra talvega selliste inimeste pärast nagu Ursula von der Leyen, Joe Biden ja nende uuskonservatiividest nõuandjad. Lääne juhtidel on aeg tõele näkku vaadata ja läbirääkimisi pidada, et päästa ukrainlased sellest inimlikust tragöödiast.
