EL-i liikmesriigid jõudsid kokkuleppele uues 18 miljardi euro suuruses rahalises abipaketis Ukrainale. Otsus tehti lõpuks erandkorras ilma ühe liikmesriigi, Ungari nõusolekuta.
Helsingi ülikooli teadur Timo Miettinen ütles intervjuus Iltalehtile, et näeb nüüdseks ellu viidud ebatavalises lahenduses probleeme. Ta toob välja, et liidu tehtud erandid on Ungari puhul juba muutunud pigem reegliks kui erandiks.
Teadlase hinnangul ei seisne olukorra probleemsus seega niivõrd EL-i pühendumises Ukraina abistamisele, vaid edaspidi võib peavalu tekitada eelkõige see, millises suunas EL-i sanktsioonipoliitika praegu areneb.
Ungari mõju EL-is ei ole iseenesest suur, hindab teadlane. Pigem on tegemist tegevuskultuuri halvenemisega EL-is.
Kui liikmesriigid leiavad nüüd, et Ungari sellise väljapressimispoliitikaga on võimalik saavutada poliitilist kasu, on oht, et selline tegevus muutub EL-is justkui aktsepteeritud tegutsemismeetodiks.
Miettinen tuletab meelde, et EL-is on ka teisi selliseid poliitilisi jõude nagu Ungari. Nii on see näiteks Itaalia puhul, mis on juba valmistanud komisjonile peavalu, eriti oma erinevate eelarve-ettepanekutega.
Kui mitu liikmesriiki hakkaks EL-i ühisotsustes eriõigusi nõudma, võib see kiiresti nõrgendada nii sanktsioonide rinnet kui ka liidu usaldusväärsust.
Mis puudutab EL-i uut toetuspaketti Ukrainale, siis Ungari tugines lõpuni oma retoorikale, mille kohaselt peitub ühisleppe tegelik oht just Ukraina jaoks võetud laenu halbades tingimustes.
Miettinen nendib, et tegelikult on selge, et Ungari vastumeelsus on tulenenud EL-i ähvardustest külmutada riigi varasid 7,5 miljardi euro ulatuses Ungari õigusriigi-alaste rikkumiste tõttu.
Esmaspäeva hilisõhtul tuli uudis EL-i suursaadikute saavutatud kokkuleppest, mille kohaselt kärbitakse Ungari EL-i eelarve ühtekuuluvusfondi vahendeid 55 protsenti ehk kokku 6,3 miljardi euro võrra. EL-i eesistujariik Tšehhi teatas asjast esmaspäeva hilisõhtul sotsiaalmeedias.
Miettineni hinnangul on EL-i kärbete mõju Ungari majandusele tohutu. Majanduslanguse oht riigis on reaalne ning samal ajal ähvardab teravneda Ungari energiakriis, mis on Euroopa keskmisest niigi rängem.
Lisaks võivad riigi majandusprobleemid avaldada Ungaris märkimisväärset poliitilist mõju. Need võivad isegi saada peaminister Viktor Orbánile saatuslikuks.
Orbáni populaarsuse taga on pikka aega olnud see, et ta on osa EL-i toetustest saanud suunata oma lähiringkonnale või teistele sõbralikele erakondadele. Nii et jah, see võib avaldada mõju ka Orbáni poliitilisele toetusele, märgib Miettinen.
