Lätis tegutsevad Vene opositsioonilised meediakanalid nagu Meduza ja Novaja Gazeta pöörasid Läti valitsuse vastu pärast seda, kui Läti valitsus tühistas telekanali Dožd tegevusloa.

Väljaanne Meduza avaldas pöördumise, milles mõistab hukka Läti otsuse ning sellele on alla kirjutanud suur hulk Lätis tegutsevaid Vene opositsioonilise meedia esindajaid.

Meduza pöördumine on järgmine:

Läti riiklik elektroonilise meedia nõukogu tühistas Doždi tegevusloa. Agentuur keelas Doždil kaabellevivõrkudes programmi edastamise ning kavatseb blokeerida ka YouTube’i kanali riigis. Nõukogu juhi Ivars Abolinsi sõnul tehti otsus „seoses ohuga riigi julgeolekule ja avalikule korrale”.

Jälgime neid sündmusi suure tähelepanu ja murega.

Kaheksa aasta jooksul, mis Meduza juba Lätis on tegutsenud, pole võimud kordagi üritanud meie toimetamise poliitikasse sekkuda. Oleme külalislahkuse eest tänulikud. Meil polnud põhjust kahelda, et paljudele Meduza töötajatele teiseks koduks saanud Läti on teadlik sõltumatu meedia olulisest rollist demokraatlikes ühiskondades.

Pärast 24. veebruari kutsus Läti külla ajakirjanikud Venemaalt, keda ootas kodumaal ametialase tegevuse ja vastupanu tõttu Venemaa vallandatud sõjale Ukraina vastu mitu aastat vanglat. Olime Läti võimude otsusega rahul. Ja nad mõistsid, kui raske see oli – arvestades valu, mida riigi elanikud nõukogude okupatsiooni tõttu ikka veel kogevad.

Samas olime teadlikud, et ajakirjanike massiline saabumine Venemaalt sõja ajal toob suure tõenäosusega kaasa konflikte. Lõppude lõpuks on venelaste loodud meedia peaaegu alati keskendunud Venemaa probleemidele ja just selle vaatevinkli kaudu vaadatakse ümbritsevat maailma. See tekitab välispublikus sageli hämmingut ja mõnikord ka nördimust – eriti sõja ajal, mille eest Venemaa kannab täit vastutust.

Kahjuks kujunes olukord kõige ebasoodsamalt. Leiame, et Läti riikliku elektroonilise meedia nõukogu otsus tühistada Doždi tegevusluba oli ebaõiglane, ebakorrektne ja ebaproportsionaalne agentuuri loetletud formaalsete rikkumiste suhtes.

Argumendid, et need rikkumised kujutavad endast „ohtu riigi julgeolekule”, ei ole veenvad. Telekanali sõjavastane hoiak on ilmne, nagu ka kriitiline suhtumine Putini režiimi; Doždi tähtsus Venemaa propaganda vastu võitlemisel on kolossaalne. Valjuhäälsed sõnad „riikliku julgeoleku” kohta varjavad otsust, mis annab raske hoobi sõnavabadusele. Ja lõpuks ka Euroopa julgeolekule. Ilma sõltumatu meediata ei saa olla demokraatiat. Ja ebademokraatlik Venemaa jääb ohuks oma naabritele ja kogu maailmale.

Riikliku elektroonilise meedia nõukogu otsus, isegi kui see oli täiesti seaduslik, on samuti suur kingitus Venemaa võimudele. Doždi keelamisega aitavad Läti ametnikud Kremlil teha seda, mida ta on alustanud, ehk hävitada täielikult sõltumatu Venemaa meedia infrastruktuur. Me ei usu, et poliitiline olukord Venemaal võib muutuda, kui selle elanikud propagandaga rahule jäävad. Rääkimata sellest, et see propaganda võib jääda ainsaks teabeallikaks venekeelsetele Euroopa Liidu kodanikele.

Samas on oluline meeles pidada, et Dožd on üks väheseid tõeliselt sõltumatuid meediaväljaandeid, mis on Venemaa sees suure auditooriumi säilitanud. Doždi on vaja selle vaatajatele, seda on vaja sõjavastasele liikumisele. Piisab, kui vaadata ükskõik millist Doždi uudistesaadet, et näha, kuidas kanal suhtub sellesse vastikusse sõtta – ja neisse, kes Venemaal võimu ebaseaduslikult anastasid.

Kas telekanali Dožd ajakirjanikud eksisid, lubades sõnastuses ebatäpsusi? Jah. Vigu, sealhulgas kriitilisi teeb aga paraku kogu meedia, ka kõige kvaliteetsem. Ja sõja, sunniviisilise väljarände, avaliku arvamuse polariseerumise tingimustes eksimise tõenäosus paraku ainult suureneb. Meie materjale hindavad nii lugejad ja vaatajad kui ka kolleegid – ja see hinnang võib olla väga julm.

Ajakirjandus ei tunne piire. Sõnavabadus on universaalne väärtus. Ta vajab meie kaitset, et tema eest iga päev võidelda – kus iganes me ka poleks.

Avaldame solidaarsust Doždi meeskonnaga. Head kolleegid, loodame, et peate vastu. Anname endast parima, et aidata teil sellest kriisist üle saada.

Pöördumisele on alla kirjutanud:

• Väljaande „Meduza” toimetus
• Väljaande „Novaja Gazeta. Europa” toimetus
• Riia meediakeskuse juht Sabīne Sīle
• Väljaande „Bumaga” („Paber”) toimetus
• Väljaande „Provereno” („Kontrollitud”) toimetus
• Väljaande „Novaja vkladka” („Uus vaheleht”) toimetus
• Väljaande The Bell toimetus
• Väljaande Kit toimetus
• Väljaande Samizdatonline.org toimetus
• Väljaande „Pskovskaja Gubernija” („Pihkva kubermang”) toimetus
• Väljaande „Sirenõ” („Sireenid”) toimetus
• Väljaande „Projekt” toimetus
• Väljaande „Dovoda” („Argument”) toimetus
• Väljaande DOXA toimetus
• Projekt „Kannatav keskaeg”
• Väljaande „Mediazona” toimetus
• Ajakirjanik ja väljaande „Volna | Läti” peatoimetaja Nikolai Ovtšinnikov
• Ettevõte Vandrouki.ru
• Väljaande „Free Media” toimetus
• Telegrami kanal „Vene pagulased Saksamaal”
• Kirjanik Viktor Šenderovitš
• Ajakirjanik Stanislav Kucher
• Vladimiri väljaande „Resonants” toimetus
• Veebiajakirja Spektr peatoimetaja Valeri Panjuškin
• Projekt „Üliõpilaste sõjavastane liikumine”
• Projekti „Gdovi piirkonna kodanikud” toimetaja Konstantin Gorozhanko
• Väljaande „Vot tak” toimetus
• Väljaande SOTA toimetus
• Ajakirjanik Ilja Azar
• Väljaande „Verstki” („Paigutus”) toimetus
• Väljaande Republic toimetus
• Podcast’i stuudio „Kas/või”
• Väljaande „7 × 7 – Horisontaalne Venemaa” toimetus
• Väljaanne „Holoda” („Külm”) toimetus
• Väljaande Astra toimetus
• Ajakirjanik Ilja Krasilštšik
• Väljaande „Spektra” („Spektrum”) toimetus

ja paljud teised ajakirjanikud ja toimetused.