Maailma liidrid süüdistasid pärast gaasitoru Nord Streami plahvatusi kiiresti Venemaad. Mitmed Lääne ametnikud aga kahtlevad nüüd Kremli vastutuses.

Pärast septembri lõpus toimunud plahvatusi, mis kahjustasid tõsiselt Venemaalt Euroopasse maagaasi transportimiseks ehitatud merealuseid torujuhtmeid, süüdistasid maailma liidrid kiiresti Moskvat jultunud ja ohtlikus sabotaažis. Talve lähenedes näis, et Kreml kavatseb lõpetada energiavoo miljonite inimesteni üle Euroopa, mida peeti „väljapressimiseks”. Maailma juhid märkisid, et eesmärk oli ähvardada riike loobuma oma rahalisest ja sõjalisest toetusest Ukrainale, vahendab Washington Post.

Kuid nüüd, pärast kuudepikkust uurimist, väidavad mitmed ametnikud eraviisiliselt, et Venemaa ei pruugigi rünnakus Nord Streami torujuhtmele süüdi olla.

„Praegu puuduvad tõendid selle kohta, et Venemaa oleks sabotaaži taga,” ütles üks Euroopa ametnik, korrates viimastel nädalatel intervjueeritud 9 riigi 23 diplomaatilise ja luureametniku hinnangut.

Mõned ametnikud koguni ütlesid, et nad ei arva, et Venemaa on vastutav. Teised, kes peavad endiselt Venemaad peamiseks kahtlusaluseks, ütlesid, et rünnaku omistamine – mis tahes riigile – võib olla võimatu.

Kuude jooksul pärast plahvatusi, mille tulemuseks oli ilmselt üks kõigi aegade suurimaid metaangaasi heiteid, on uurijad kamminud läbi rusude ja analüüsinud Läänemere põhjast leitud lõhkeaine jääke. Seismoloogid on täpselt kindlaks määranud kolme plahvatuse aja 26. septembril, mis põhjustasid neli leket Nord Stream 1 ja 2 torujuhtmetes.

Keegi ei kahtle, et kahju tekitamine oli sihilik. Saksamaa valitsuse ametnik, kes viib läbi oma uurimist, ütles, et konstruktsioonide välisküljele näivad olevat paigutatud lõhkekehad.

Kuid isegi need, kellel on kohtuekspertiisi üksikasjadest siseteadmised, ei seo Venemaad rünnakuga, ütlesid anonüümseks jääda soovinud ametnikud, et jagada teavet uurimise edenemise kohta, millest osa põhineb salastatud luureandmetel.

„Sellise uurimise kohtuekspertiisi tegemine saab olema äärmiselt keeruline,” ütles USA välisministeeriumi kõrge ametnik.

USA kuulab rutiinselt pealt Vene ametnike ja sõjaväelaste suhtlust – salajane luuretöö, mis aitas täpselt prognoosida Moskva veebruarikuist sissetungi Ukrainasse. Kuid seni pole analüütikud kuulnud ega lugenud Vene poole avaldusi, mis võtaksid vastutuse või viitaksid sellele, et nad üritavad oma osalust varjata, ütlesid ametnikud.

Rünnaku omistamine on algusest peale olnud keeruline. Esimene plahvatus toimus keset ööd Taani Bornholmi saarest kagus. Teadlased avastasid rohkem kui 12 tundi hiljem saare kirdeosas veel kaks plahvatust.

Arvestades kahjustatud torujuhtmete suhteliselt madalat sügavust – umbes 70 meetrit ühes plahvatuse kohas – võisid rünnaku teoreetiliselt läbi viia mitmed erinevad osapooled, võib-olla sukeldroonide või laevade abil, ütlesid ametnikud. Kahtlusaluste nimekiri ei piirdu ainult riikidega, kellel on mehitatud allveelaevad või süvamererünnakute võimekus.

Lekked olid Rootsi ja Taani majandusvööndites. Euroopa riigid on püüdnud kaardistada, millised laevad plahvatustele eelnenud päevadel piirkonnas viibisid, lootes kahtlusalused välja selgitada.

„Me teame, et sellise lõhkeaine koguse puhul peab olema riiklikul tasemel tegutseja,” ütles Soome välisminister Pekka Haavisto sel kuul antud intervjuus. „Pommi sinna panna ei otsusta mõni kalur. See on väga professionaalne.”

Olenemata võimalikust kurjategijast ütles Haavisto, et Soome jaoks, kes ei ole Nord Streami klient, „on see õppetund, mis näitab, kui haavatav on meie energiavõrk, meie merealused kaablid, internet … igasuguste terroristide jaoks.”

Peamiseks kahtlusaluseks jääb Venemaa siiski osalt seoses hiljutise Ukraina tsiviiltaristu pommitamise ja ebakonventsionaalse sõja kalduvuse tõttu. Ei ole nii suur hüpe arvata, et Kreml ründab Nord Streami, võib-olla selleks, et õõnestada NATO otsustusvõimet ja eemaldada liitlasi, kes sõltuvad Venemaa energiaallikatest, ütlesid ametnikud.

Kuid terve hulk ametnikke avaldas kahetsust, et nii paljud maailma liidrid näitasid näpuga Moskvale, arvestamata teisi riike ja äärmusrühmitusi, kellel võis olla võimekus ja motiiv rünnak läbi viia.

„Õigesti tegid need valitsused, kes loobusid kommentaaridest enne järelduste tegemist,” ütles üks Euroopa ametnik.

Moskva hukkamõist oli kiire ja laialt levinud. 30. septembril, neli päeva pärast plahvatusi, ütles USA energeetikaminister Jennifer Granholm BBC-le, et „näib”, et süüdi on Venemaa. „On väga ebatõenäoline, et need juhtumid on juhuslikud,” ütles ta.

Ka Saksamaa majandusminister Robert Habeck andis mõista, et plahvatuste eest vastutab Venemaa, kes on järjekindlalt vastutust eitanud. „Venemaa ütlemine “See ei olnud meie” on sama, mis öelda: „Ma ei ole varas”,” ütles Habeck oktoobri alguses ajakirjanikele.

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski nõunik nimetas purunemisi „Venemaa kavandatud terrorirünnakuks ja agressiooniaktiks [Euroopa Liidu] vastu”.

„Keegi Euroopa pool ookeani ei arva, et see on midagi muud kui Venemaa sabotaaž,” ütles üks kõrge Euroopa keskkonnaametnik septembris Washington Postile.

Kuid kuna uurimine venib, märgivad skeptikud, et Moskval oli vähe kasu torujuhtmete kahjustamisest, mis viis Venemaalt maagaasi Lääne-Euroopasse ja mille abil teenis Venemaa tulu miljardeid dollareid aastas. Nord Streami projektid olid aastaid tekitanud poleemikat ja vaidlusi, kuna need ühendasid Saksamaa ja teised Euroopa riigid Venemaa energiaallikatega.

„Põhjendus, et Venemaa oli [see, kes torujuhtmeid ründas], ei olnud minu jaoks kunagi mõistlik,” ütles üks Lääne-Euroopa ametnik.

Peaaegu kuu enne plahvatusi peatas Venemaa energiahiiglane Gazprom vood Nord Stream 1-s, mõni tund pärast seda, kui seitsme tööstusriigi rühm teatas peatsest Venemaa nafta hinnalaest, mis kavatseb Kremli riigikassasse augu lüüa. Ametnikud ütlesid, et Putini pika ametiaja jooksul on Kreml kasutanud energiat poliitilise ja majandusliku mõjutusvahendina, kasutades tarnete katkestamise ähvardust, et kiusata riike oma eesmärkidega kaasa minema. Pole kuigi mõistlik, et Venemaa sellest võimendusest loobuks.

Saksamaa peatas Nord Stream 2 lõpliku loa andmise vaid mõni päev enne Vene vägede tungimist Ukrainasse. Kuid torujuhe oli valmis ja juba 300 miljonit kuupmeetrit maagaasi täis pumbatud, et see kasutusele võtta.

Euroopa ja USA ametnikud, kes usuvad jätkuvalt, et Venemaa on kõige tõenäolisem süüdlane, väidavad, et sellel oli vähemalt üks usutav motiiv: Nord Stream 1 ja 2 rünnak, mis ei toonud Vene riigikassa täitmiseks tulu, näitas, et torujuhtmed, kaablid ja muud merealune infrastruktuur oli haavatav ja Ukrainat toetanud riigid riskivad maksta kohutavat hinda.

Haavisto märkis, et Soome on pärast plahvatusi astunud samme taristu turvalisuse suurendamiseks. Saksamaa ja Norra on palunud NATO-l koordineerida jõupingutusi kriitilise taristu, näiteks Põhjamere sideliinide ja gaasitaristu kaitsmiseks.

„Aga samas on tõsi, et me ei saa kõiki torustikke, kõiki kaableid kogu aeg, 24/7 kontrollida,” ütles Haavisto. „Sa pead olema valmis. Kui midagi juhtub, peate mõtlema, mis on alternatiivid?”

Sõda ajendas Euroopa riike koguma alternatiivenergia varusid, vähendades sellega sõltuvust Venemaa allikatest. Kuid Nord Streami rünnak on muutnud paljud valitsused rahutuks, kui kaugele võivad Venemaa või teised osalejad minna.

Rootsi välisminister Tobias Billstrom ütles, et tema valitsus ootab, et riigi sõltumatu prokuratuur lõpetaks plahvatuste uurimise, enne kui tehakse järeldusi. Rootsi suurendas koos Taaniga kohe pärast rünnakut oma mereväe patrulle.

„Oleme rääkinud [plahvatustest] osana seisukohast, et julgeoleku olukord Euroopa põhjaosas on halvenenud pärast Venemaa agressiooni Ukraina vastu koos selle kõigi tagajärgedega,” ütles Billstrom sel kuul antud intervjuus.

Väljavaade, et plahvatusi ei pruugita kunagi lõplikult kellelegi omistada, tekitab rahutust sellistes riikides nagu Norra, mida ühendab Euroopaga 9000 kilomeetrit merealust gaasitoru. Norra ametnik ütles, et Norra püüab tugevdada oma torujuhtmete ja laiema kriitilise taristu turvalisust. Riik investeerib järelevalvesse; koostöös Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaaga mereväepatrullide tõhustamiseks; ja püüab leida viise, kuidas säilitada nafta ja gaasi voolamist järjekordse rünnaku korral.

Norra uurib ka tundmatute õhudroonide ilmumist oma nafta- ja gaasirajatiste juurde Nord Streami rünnakute ajal.

„See pole hea asi,” ütles ametnik võimaluse kohta, et Nord Streami plahvatused võivad jääda lahendamata. „Kes seda tegi, võib karistusest pääseda.”