Soome MTV uudised kogus inimeste kogemusi seoses kõrge elektrihinnaga. Vastustest tuli välja, et kõrge hind on soomlasi valusalt tabanud.
Paljud on suutnud tarbimist piirata, aga on ka neid, kes ootavad õudusega külmade saabumist ning kardavad, et võlad lähevad täituri kätte.
Oma majas elav üksikvanem Mona märgib, et 120-ruutmeetrises kodus on lisaks elektriküttele veel õhksoojuspump. Garaaži tuleb hoida soojas, et veetorud ära ei külmuks. Tal on tähtajaline leping kuni jaanuari lõpuni. Ta on arvestanud, et pärast seda kerkib hind 10-kordseks. Elektritoetus on madalapalgalistele, nii et seda ei pruugi ta saada. Samas ei suudaks ta oma palgast maksta saabuvaid arveid.
Mona on rääkinud oma kahele lapsele, et sel aastal jõule ei tähistata. Hooldusõena töötav Mona on jõululaupäeval tööl. Ses suhtes on ta õnnega koos, et tema valdkonnas on tööd nii palju, kui vaid jaksu on teha.
Pere on oma kodus elanud kaheksa aastat ja teinud palju renoveerimistöid. Seetõttu ei tahaks ta järsku väiksemasse korterisse kolida. Samuti ei julge ta oma elamises paljude asjade pealt kokku hoida.
Jah, see hirmutab mind, mis juhtub, kui paljud loobuvad põrandaküttest. Pikemas perspektiivis on kindlasti niiskuskahjustusi, märgib Mona.
Veebruar on hirmutav, sest siis lõpeb tähtajaline elektrileping. Hirmutavad on ka võimalikud elektrikatkestused, mis võivad lõppeda torude külmumisega.
Mu peas on tõesti šokeerivad mõtted. Õnneks olen juba säästmist alustanud ja teen palju ületunde, sest kardan, et jään krediidivõimest ilma, kui arveid ei maksa, märgib naine.
Kui soome naine Kirsi hakkas muretsema elektrihinna tõusu pärast, läks ta internetist näpunäiteid ja abi otsima. Ta tahtis teada, mis tarbib elamutes kõige rohkem elektrit. Siiski ei tundnud ta, et leidis internetist piisavalt igapäevaseid säästmisnippe. Seetõttu lõi ta Facebooki grupi.
Elektrisäästjate grupp on Facebookis kogunud üle 30 000 liikme. Seal jagatakse säästunäpunäiteid, küsitakse abi ja pakutakse tuge.
Kirsil endal on 1982. aastal ehitatud kahekorruseline eramu, mida köetakse elektriga. Viieliikmelisel perel on majas ahi, avatud kamin ja kaks õhksoojuspumpa. Pere võttis laenu teise õhksoojuspumba jaoks.
Maja sisetemperatuur on 17-19 kraadi ringis, Kirsi toas 15-17 kraadi ning laste tubades ja vannitubades 20 kraadi ringis. Kodus käiakse ringi villastes sokkides ja magatakse kahe tekiga. Magades ju mütsi ei kanna, nendib naine.
Ventilatsiooni rikkis soojusvaheti on olnud pere suure tarbimise üheks põhjustajaks ning Kirsi sõnul sai ta sellele Facebooki grupi abil jälile. Nüüd on see parandatud.
Naine ütleb, et jälgib oma elektritarbimist igapäevaselt läbi enda elektrifirma, kuigi tema tähelepanekute järgi on info põhivõrgu ettevõttest Fingrid tulnud kiiremini. Igas toas on termomeetrid.
Kirsi on arvutanud, et tarbimine on kaks korda vähenenud, aga elektriarve on ikkagi kahekordistunud. Novembrikuu tarbimine 2021. aastal oli 2952 kWh ja elektriarve oli ligi 200 eurot. Käesoleva aasta novembris oli tarbimine 1552 kWh ja elektriarve jääb 450 euro kanti.
Kirsi märgib, et ei julge börsielektri peale üle minna. Päevane tarbimine võib arvete järgi olla 200 kilovatt-tunni ringis ja ühe eurose kWh hinna juures oleks see 200€ ringis. Isegi kui kasutada kodumasinaid vaid öösel ja muid säästumeetmed, on küte pere jaoks suurim probleem.
Naine loodab, et õhksoojuspump toob lähikuudeks kokkuhoidu. Ta on lühendanud oma duši all käimist mõne minutini. Naine teeb iga päev sporti, nii et duši all tuleb käia.
Kirsi hinnangul on toetusmeetmed olnud ebapiisavad. Iga piirkonna elektriettevõtted peaksid olema kohustatud täitma mõistlikke lepinguid, mis ei oleks siduvad. Naine leiab, et alla 10 sendi kilovatt-tunni eest on mõistlik hind.
Tulevik on hirmutav, sest asjatundjad on prognoosinud, et energiakriis kestab aastaid. Isegi paar kuud on juba liiga pikk aeg. Naine leiab, et elekter on esmavajadus, igaühe põhiõigus. Sellist asja ei tohiks olla.
Elektrituru äkilised muutused on põhjustanud elektrimüügifirmade raskustesse sattumise, kahjumi ja isegi pankroti. Paljud elektrifirmad reageerisid nii, et lõpetasid tähtajatult kehtinud lepingud ja tõstsid hindu kuni kuuekordseks.
Soome naise Mariaga just nii juhtus. Tal oli tähtajatu elektrileping, mis lõpetati ühepoolselt. Naine läks üle börsielektrile.
Ta ei saanud sinna midagi parata. Praegu on hind 32 sendi juures kilovatt-tunni kohta. Naine elab koos kolme lapsega Lammis 1936. aastal ehitatud vanas kivist koolimajas.
Ta kütab kord päevas ahjusid, mida tal on kodus neli. Muidu on majas elektriküte. Ta pole veel radiaatoreid sisse lülitanud.
Kodu sisetemperatuur on 15-16 kraadi ringis, ja kodus ollakse sulejopedes. Lisaks kasutatakse kodumasinaid vaid öösiti. Saun on kasutamiseks suletud, samuti on kasutusest välja võetud lisasügavkülm.
Noorim tütar magab emaga ühes voodis, et tema tuba saaks kütmata hoida. Naine räägib, et on vaadanud juba kesklinna üürikortereid.
Naine tunnistab, et järgmised kuud on suures osas saatuse meelevallas. Ta on öelnud oma töökaaslastele, et nad ütleksid talle, kui ta hakkab haisema, kuna peseb end ainult kord nädalas.
Lisaks elektri käibemaksu alandamisele on ühe toetusvormina suurendatud kodumajapidamiste elektriarvete maksusoodustust. Seda saab vaid siis, kui jaanuari-aprilli elektrienergia maksab kokku üle 2000 euro. Inimesi aga häirib asjaolu, et toetus laekub alles järgmisel aastal maksumäära alandamisena või 2024. aastal maksutagastustena. See ei aita aga nüüd, kui arveid on vaja tasuda. Maria mõtiskleb, et kui tema palgast arvete tasumiseks ei jätku, kas siis läheb asi täitemenetlusse.
Kui majapidamisi julgustatakse elektritarbimist vähendama, ei ületa tarbimine leibkonna maksusoodustuse piiri. Õpetajana töötavale Mariale teevad enim muret haavatavas olukorras olevad inimesed. Tal endal on hea vastupidavus, kuid ta mõtleb neile, kes lihtsalt ei suuda seda stressi taluda.
Soomes on viimasel ajal käinud aktiivne arutelu elektri piirhinna üle. Energiaettevõtete lisakasumi maksustamisega seotud eelnõu on praegu parlamendis kooskõlastusringil. Majandusminister Mika Lintilä sõnul on probleem selles, et turg otsib võimalikult head hinda. Sel juhul toob turust madalam piirhind Lintilä hinnangul kaasa energiadefitsiidi.
Samuti on probleem selles, et elektrifirmad ei saa müüa tarbijatele elektrit alla tootmishinna, kuna lõpptulemuseks on pankrot.
Soome naine Tiina elab perega Lempääläs paarismajas eelmise aasta kevadest. Elektrihinna tõus on nende igapäevaelu tugevalt mõjutanud.
Ta mõtles selle peale siis, kui majja kolis, kuna seal on elektriküte. Aga ta ei teadnud, et elektri hind nii palju tõuseb.
Elektri hind tõusis suve lõpust järk-järgult 13 sendilt 64 sendile kilovatt-tunni eest. Börsielektrile otsustas pere üle minna oktoobri alguses. Otsus oli lihtne, sest raha tuli jätta ka muudeks asjadeks.
Inimesed küsisid, kas olete vaimselt terved, et börsielektri peale lähete, kuid perel polnud valikut. Teine variant oleks olnud umbes 30-sendise lepinguga kaks aastat seotud olla. Lisaks elektriküttele on kodus kaks õhksoojuspumpa, pere ostis hiljuti gaasikamina.
Pere hoiab hinge kinni iga päev kell 14, kui saabuvad järgmise päeva elektrihinnad. Siis Tiina mõtleb, et kas peseb pesu või mitte ja kuidas kasutatakse kodumasinaid. Praeahju kasutamine on täielikult lõppenud.
Börsielektri järgi elamine on viie lapse ja vanematega leibkonnas stressirohke, kuid teisalt on Tiina juba sellega harjunud. Iseseisvuspäeval äratas ta oma mehe kell 5.30, et nüüd on elekter 10 senti, kas ta hakkaks lastele pannkooke tegema.
Tiina majapidamises on toidu tegemine muutunud, kuna toit valmib suures osas pannil. Kuivõrd inflatsioon on tõstnud ka toidu hinda, peab pereema vahel leidlik olema. Samuti hakkab ta harjuma tõsiasjaga, et toit pole praegu enam see, mis ta oli kuus kuud tagasi.
Kui seitsmeliikmeline pere käib duši all, on seda tunda hüppelise tarbimise kasvuna. Toetusmeetmed on Tiina hinnangul olnud ebapiisavad.
Suur hulk inimesi ei saa midagi. Tiina märgib, et on kriitiline, aga leiab, et toetused on mõeldud inimestele, kes ei pea mõtlema, kuidas oma elektriarve ära maksavad. Tiinale oleks meeldinud pigem piirhind ja eriregulatsioonid kui toetused. Pere on sattunud raskesse olukorda.
Pere oleks rahaliselt päris hädas, kui peaks maksusoodustuse saamiseks maksma jaanuarist veebruarini üle 2000 euro suuruseid elektriarveid. Teisest küljest pole pere ka teises otsas, kus on madala sissetulekuga inimesed, nii et see ei kehti pere kohta.
Eelolev talv tuleb prognooside järgi külm, kuigi täpseid prognoose on raske teha. Praegu on inimesed elukohaga seoses ebavõrdses olukorras.
Soome energiaagentuur on saanud mitmeid tarbijate kaebusi seoses elektri jaemüüjate ja müügihinnaga.
Probleem on selles, et elektrifirmad on kohustatud müüma, kuid hind ei ole tarbijate arvates mõistlik. Müügikohustus tähendab, et igas piirkonnas peab olema üks elektrimüüja, kes müüb elektrit mõistlike hindadega ja tingimustel.
Halvimal juhul on Euroopa energiaturg aastateks sassis. Tulevik näitab, milline saab selles osas olema Putini agressioonisõja hinnasilt.
