Koroonaviirus, RS-viirus ja gripp on põhjustanud Soomes kolmekordse epideemia, mille eest hoiatas Euroopa haiguste tõrjekeskus ECDC detsembris. Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS nakkushaiguste peaarst Eeva Ruotsalainen ütles MTV uudistele, et praegu on väga erandlik olukord.
Koroona põhjustab jätkuvalt paljudel inimestel haigust ning võib põhjustada eakate ja riskirühmade rasket haigestumist. Gripiepideemia algas enne jõule, umbes kolm nädalat varem kui tavaliselt.
See on kajastunud patsientide arvu suurenemises esmatasandi arstiabis ja haiglates, ütles Ruotsalainen.
Lisaks võib RS-viirus põhjustada haiglaravi vajavat haigust imikutel ja riskirühmadel. Lisaks sellele kolmikule vohavad Soomes tavalised „viirused”, mis põhjustavad kergemat külmetushaigust.
Ruotsalaineni sõnul järgisid inimesed pandeemia ajal ettevaatusabinõusid hästi, mistõttu haigustekitajad eriti ei levinud. Nüüd on olukord hoopis teine.
Kindlasti on piirangute ja ettevaatusabinõude leevendamine kaasa aidanud sellele, et kõik patogeenid on saanud levida korraga. Erakordne on ka see, et meil on sel aastal juba neljas koroona mikrolaine, ütles Ruotsalainen.
Ruotsalaineni sõnul on gripi ja RS-viiruse põhjustatud epideemia intensiivsust ja kestust praeguses etapis veel raske hinnata. Gripiepideemia kestab tavaliselt kolm kuni neli kuud.
RS-viiruse epideemia oli möödunud aastavahetusel erakordselt tugev ja eeldati, et sel hooajal see nii ei ole. Kuid on selge, et RS-viiruse hooaeg on nüüdseks alanud tavapärasest varem ning see on mõjutanud eelkõige imikuid ja eakaid.
Tavaliselt vaibuvad hingamisteede nakkushaigused kevadel. Ruotsalainen kirjeldab, et koroona elab teiste hingamisteede nakkushaiguste kõrval endiselt oma elu. Koroona väljakutseks on ka see, et viirus muteerub ja haigestumine ei paku piisavalt kaua kaitset. Uuesti võib koroonasse haigestuda näiteks juba 1–2 kuud pärast eelmist põdemist.
Suved on tavaliselt hingamisteede nakkushaiguste puhkeperiood, kuid koroonaviiruse puhul pole see nii olnud.
Kolmikepideemia ehk tripladeemia eest kaitsmiseks soovitab arst koroonaajast tuttavaid meetodeid nagu hea kätehügieen, maskid ja vaktsineerimised. Ruotsalainen paneb eriti südamele, et üle 60-aastased inimesed ja need, kes kuuluvad oma haiguse või ravimite tõttu riskigruppi, laseksid end koroona ja gripi vastu vaktsineerida.
Koroonapandeemia põhjustatud erandlikud tingimused on seganud ka tavaliselt üsna regulaarselt esinevate haiguste prognoositavust. Terviseameti terviseohutuse osakonna juhataja Otto Helve rääkis MTV uudistele, et näiteks RS-viiruse puhul on vaheldumisi olnud raskemad ja leebemad aastad. Pandeemia tõttu on prognoosimine muutunud keerulisemaks, sest varasemast tuttavad mudelid ei pruugi praegu samamoodi kehtida.
Pandeemia ajal on tsüklilisus kadunud, mistõttu on epideemia kõrgpunkti raske prognoosida.
Statistika näitab aga Helve sõnul, et enne pandeemiat oli Soomes raskete hingamisteede nakkushaiguste tõttu haiglaravil patsiente oluliselt rohkem kui pandeemia ajal, eriti kui vaadata grippi. Seega elati pandeemia ajal nii, et haiglaravil on hingamisteede nakkushaigustega patsiente vähem kui enne pandeemiat.
Arvatakse, et sel talvel jõutakse piirangute leevendamise tõttu pandeemiaeelsetele aastatele lähemale, märkis Otto Helve.
