Helsingi piirkonna haiglates on õdede puuduse tõttu erakorraline vastuvõtt (EMO) peatunud ja inimesed saadetakse koju tagasi.
Näiteks Jorvi haiglas pole kiirabiautod juba 10 päeva pääsenud EMO-sse ning nüüd on terves piirkonnas vastuvõtt seiskumas, vahendab Yle.
Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna (HUS) erakorralise meditsiini osakonnad on vaid sammu kaugusel täielikust seiskumisest, ütles HUS-i erakorralise ravi juht Maaret Castrén. Ta nimetab EMO-sid praegu „lootusetuteks kohtadeks”.
Eriti hull on olukord Espoos Jorvi haiglas: Castréni sõnul pole kümme päeva õnnestunud kiirabiga tuua ravile ühtegi patsienti, sest EMO on olnud liiga täis.
Castréni sõnul on erakorralise meditsiini osakonnas olnud halvimal juhul kiirabi järjekorras ootel 16 patsienti, et saaks nad viia teistesse osakondadesse.
Patsientide haiglasse toimetamise ajad on pikenenud. Kui üks EMO ei saa patsiente vastu võtta, pikenevad mujale sõitvate kiirabiautode sõidu teekonnad.
Selline olukord röövib kiirabi ressurssi. Ooteaeg peaks olema 15 minutit, kuid nüüd on see olnud kuni poolteist tundi, ütles Castrén.
Kiirabi eesmärk on patsient läbi vaadata, ravi alustada ja edasisele ravile või koju toimetada. Osa patsiente läheb ära Kela transpordiga. Castrén ütles, et ka nendega on probleeme olnud, mis pidurdab süsteemi veelgi.
Meditsiinitransporti koormab Kela vedude puuduste kompenseerimine, rääkis Castrén. Patsiendid võivad Kela transporti oodata neli kuni kuus tundi, selle aja jooksul hoiavad nad patsiendikohta kinni.
Kriisi kohta räägib palju asjaolu, et EMO-st on tulnud koju saata patsiente, kelle puhul õed juba ette teavad, et nad suure tõenäosusega peagi tagasi tulevad.
Castrén ütleb, et siiski tuleb proovida, kas patsiendid saavad kodus hakkama, sest muidu ei saa uute patsientide jaoks ruumi vabastada.
Teisipäeva keskpäeval oli Jorvi patsientide EMO visiitide hinnanguline kogukestus ligikaudu 21 tundi. Ravivajaduste väljaselgitamine võtab Castréni sõnul aega umbes neli-viis tundi, misjärel patsient lihtsalt ootab. Halvimal juhul on ootamine kestnud 110 tundi.
Iga päev astub Jorvi EMO uksest sisse umbes 150 patsienti. Patsiente ei saa ka mujale saata, sest kohti lihtsalt pole, ka väljaspool HUSi piirkonda mitte.
Need patsiendid, kes pääsevad EMO-st koju, suudetakse Jorvis ravida ettenähtud aja jooksul.
Jorvi erakorralise meditsiini osakonna 31 voodist 24 olid mõne päeva eest teise osakonda üleviimist ootavad patsiendid. Castrén ütleb, et need patsiendid ootavad kuni viis päeva, et saada edasisele ravile teistesse osakondadesse.
Ootamine tekitab patsientides pahameelt, mis omakorda koormab õendustöötajaid. Paljudel juhtudel ei tea keegi täpselt, millal pääseb edasisele ravile.
EMO kriisi peamiseks põhjuseks on pikaajaline õdede nappus. Arvatakse, et vaid mõne aasta pärast vajatakse õendusse juurde kümneid tuhandeid kätepaare.
Oktoobri alguses kokku lepitud õdede palgatõusud probleemi täielikult ei lahenda. Ametiühingu TEHY esimees Millariko Rytkönen nimetas palgatõusu toona „päästerõngaks”.
Erakorralise meditsiini osakondi juhtivad inimesed on praegu tõeliselt meeleheitel, kuna tundub, et keegi ei suuda lahendust välja mõelda, resümeerib Castrén.
