Palgakaitse süsteem kaitseb tööandja maksejõuetuse korral töötaja töötasu ja muid töösuhtega seotud nõudeid. Alates 2023. aastast on raskekujulise tööalase ärakasutamise ohvritel palgakaitse taotlemiseks pikem aeg. Lisaks tõhustavad palgakaitse reformid palgakaitse protsessi ja võitlevad varimajandusega.

Vabariigi President peaks muudatused kinnitama 11. novembril 2022.

Kui tööandja on maksejõuetu, saab töötaja taotleda töösuhtest tulenevaid nõudeid palgakaitsena. Nõuded tähendavad näiteks töötasu, põhipuhkuse hüvitist ja päevarahasid. Tavaliselt saab palgakaitset taotleda kolmeks kuuks pärast palga või muu nõude sissenõudmist.

Peaminister Sanna Marini valitsusprogrammis on kirjas, et uuritakse võimalusi tahtliku või raskekujulise hooletuse tõttu tekkinud alatasustamise vastu võitlemiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks pikendatakse raske tööalase ärakasutamise ohvrite palgakaitse taotlemise tähtaega.

Palgakaitse taotlemise aeg pikeneb tööalase ärakasutamise ohvritele

„Raskekujulise tööalase ärakasutamisega kaasneb peaaegu alati märkimisväärne alatasustamine. Tulevikus on kannatanutel pikem aeg palgakaitse taotlemiseks ning maksmata jäänud töötasu ja muude nõuete kättesaamiseks,“ rõhutas tööminister Tuula Haatainen.

Kui raskekujulise tööalase ärakasutamise ohvri tööandjalt on kriminaalkorras välja nõutud töötasud või kuriteo kahju hüvitamine, saab kuriteo ohver taotleda töötasu tagatisena palgakaitset. Edaspidi algab kolmekuuline avalduse esitamise tähtaeg alles siis, kui kohtuotsus jõustub. Eesmärk on vältida tööalaste nõuete aegumist kriminaaluurimise ja süüdistuse esitamise ajal.

Palgakaitset saab edaspidi maksta kannatanule tavapärasest taotlemise tähtajast kõrvale kaldudes ka ilma kriminaalkaristuseta. See puudutab olukordi, kus saab põhjendatult hinnata, et töötaja on kogenud tõsist tööalast väärkohtlemist ja see on takistanud tal taotleda palgakaitset tavapärase taotlustähtaja jooksul. Nendel juhtudel on palgakaitse taotlemise tähtaeg 18 kuud alates töösuhte lõppemisest.

Töötaja saab erakorralise palgakaitse taotlemise perioodi kasutada ainult üks kord.

Tõhusam ja kiirem palgakaitse protsess

„Tulevikus on palgakaitset pakkuval ametiasutusel laiem juurdepääs teabele ja avalikustamise õigused. Sellega soovime välja juurida varimajanduse ja kiirendada palgakaitse protsessi,“ jätkas tööminister Haatainen.

Edaspidi võib palgakaitset pakkuv ametiasutus muu hulgas määrata ähvardava rahatrahvi, et muuta tööandja teavitamiskohustus tõhusamaks. Samuti võib palgakaitset pakkuv ametiasutus teatud olukordades omal algatusel anda üle palgakaitsega seotud teabe eeluurimisasutusele, prokurörile, rahapesu uurimiskeskusele, maksuametile ja töökaitseasutusele.

Võimalikud tagaselja kohtuotsused ja kokkulepped

Vaidlustatud olukordades eelneb palgakaitse avalduse esitamisele tavaliselt kohtuprotsess, kus kohus vaatab läbi töösuhte poolte nõuded ja argumendid. Võimalikud tagaselja kohtuotsused ja kohtu poolt kinnitatud kokkulepped on palgakaitse seisukohalt problemaatilised, sest tavaliselt ei selgu nõuete alust ja suurust. Palgakaitse maksmine eeldab nõuete aluse ja suuruse kindlaksmääramist.

Selle probleemi lahenduseks lisatakse palgakaitse seadusandlusesse tingimused tagaselja otsuse ja kohtu poolt kinnitatud kokkuleppe alusel palgakaitse maksmiseks.

Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2023.