Pärast nädalaid kestnud Ukraina linnade ründamist Iraanis toodetud droonidega jõudis Moskva Teheraniga vaikselt kokkuleppele, et alustatakse sadade mehitamata relvastatud lennukite tootmist Venemaa pinnal, selgub USA ja teiste Lääne julgeolekuagentuuride värsketest luureandmetest.
Venemaa ja Iraani ametnikud viisid kokkuleppe lõpule novembri alguses Iraanis toimunud kohtumisel ning kaks riiki liiguvad kiiresti üle disainilahenduste ja põhikomponentide juurde, mis võiksid võimaldada tootmist alustada mõne kuu jooksul, ütlesid kolm asjaga kursis olevat ametnikku intervjuudes väljaandele Washington Post.
Täieliku elluviimise korral tähendaks see kokkulepe Vene-Iraani liidu edasist süvenemist, mis on juba pakkunud otsustavat tuge Moskva sõjalisele tegevusele Ukrainas, ütlesid ametnikud. Tootmisbaasi ostmisega võib Venemaa järsult suurendada suhteliselt odavate, kuid väga hävitavate relvasüsteemide varu, mis on viimastel nädalatel muutnud üheksa kuud kestnud Ukraina konflikti iseloomu.
Luureametnike sõnul on Venemaa alates augustist saatnud Ukraina vastu enam kui 400 Iraanis toodetud ründedrooni, millest paljusid on kasutatud rünnakutes tsiviilinfrastruktuuri sihtmärkide, näiteks elektrijaamade vastu. Pärast seda, kui Moskva oli sunnitud maha jätma sõja alguses vallutatud Ukraina territooriumi, on Moskva läinud üle strateegiale, mille kohaselt ründab ta Ukraina linnasid, kasutades tiibrakette ja lõhkeainetega täidetud iseplahvatavaid droone elektri ja veevarustuse väljalülitamiseks miljonite inimeste jaoks.
Moskva jaoks võib lepe täita kriitilise vajaduse täppisjuhitava laskemoona järele, mida pärast üheksa kuud kestnud lahinguid napib. Ametnike sõnul pakub kokkulepe Iraanile ka olulist majanduslikku ja poliitilist kasu. Kui Teheran on püüdnud kujutada end Ukraina konfliktis neutraalsena, siis Iraanis toodetud droonide ilmumine Ukraina linnade kohale on vallandanud Euroopa uute majandussanktsioonide ohu. Iraani juhid ilmselt arvavad, et suudavad uued sanktsioonid ära hoida, kui droonid Venemaal füüsiliselt kokku pannakse, ütlesid ametnikud.
Kahe sündmusi jälginud julgeolekuametniku sõnul lepiti Iraani-Venemaa kokkuleppe üksikasjad lõplikult kokku novembri alguses toimunud kohtumisel, kus osales Venemaa kaitsetööstuse läbirääkijate meeskond, kes sõitis Teherani logistikat välja töötama. Ametnikud olid nõus asja kohta infot andma anonüümselt.
Eraldi delegatsioon eesotsas Venemaa Julgeolekunõukogu sekretäri Nikolai Patruševiga sõitis 9. novembril Teherani, et arutada muu hulgas majandussanktsioone ja muud „Lääne sekkumist” nende valitsuste asjadesse, edastasid Venemaa ja Iraani riiklikud uudistekanalid.
Üks salaleppega tutvunud ametnikest kirjeldas mõlema riigi agressiivseid jõupingutusi, et hõlbustada Iraanis disainitud droonide tootmist Venemaal. „See asi liigub kiiresti otsuse tegemisest elluviimiseni,” ütles ametnik. „See liigub kiiresti ja sellel on palju energiat.”
Valge Maja keeldus Vene-Iraani koostöö konkreetset raportit kommenteerimast. USA Riikliku Julgeolekunõukogu pressiesindaja Adrienne Watson ütles väljaandele Washington Post edastatud avalduses: „Iraan ja Venemaa võivad maailmale valetada, kuid nad ei saa varjata fakte: Teheran aitab tappa Ukraina tsiviilisikuid relvade tarnimise ja Venemaa abistamise kaudu operatsioonides. See on veel üks märk sellest, kui isoleeritud on nii Iraan kui ka Venemaa.”
„USA – koos liitlaste ja partneritega – kasutab kõiki vahendeid, et paljastada, heidutada ja astuda vastu Iraanist laskemoona tarnimisele ja Venemaa poolt selle kasutamisele Ukraina rahva vastu. Jätkame Ukrainale enese kaitsmiseks vajaliku kriitilise julgeolekuabi, sealhulgas õhutõrjesüsteemide andmist,” lisas Watson.
Venemaa Washingtoni saatkonna pressiesindaja suunas ajakirjanikud Vene Föderatsiooni kaitseministeeriumi poole, kes kommentaaritaotlusele ei vastanud.
Iraani ÜRO missioon New Yorgis keeldus konkreetsete väidete kommenteerimisest. Pressiesindaja möönis, et Iraan ja Venemaa on „säilitanud kahepoolset kaitse-, teadus- ja teaduskoostööd, mis toimus enne Ukraina konflikti algust”.
Kuigi Teheran on konfliktis avalikult deklareerinud oma neutraalsust, on Iraan kahe aasta jooksul pärast Iraani relvamüüki piirava ÜRO resolutsiooni aegumist „prioriteediks seadnud kaitsekoostöö suurendamise teiste riikidega”, ütles missiooni minister-nõunik Mahdi Nourian.
„Pärast väidetavaid väiteid Iraani droonide kasutamise kohta Ukraina konfliktis on Iraan taotlenud ühist ekspertide kohtumist Ukraina võimudega, et selliseid väiteid arutada,” ütles Nourian. „Iraani ja Ukraina kaitseekspertide vahelises koostöödialoogis on seni astutud olulisi samme ning see jätkab selles küsimuses tekkinud arusaamatuste selgitamist.”
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kritiseeris karmilt Iraani otsust tarnida Venemaale relvi ja nõudis uusi sanktsioone islamivabariigi vastu. „Kaasosaluse eest Venemaa terroris tuleb karistada,” ütles ta 6. novembril peetud kõnes.
Pärast seda, kui Iraani pressiesindaja oli varem eitanud, et on Venemaale droone või rakette tarninud, tunnistas Iraani pressiesindaja selle kuu alguses, et Teheran müüs osa oma droonidest Moskvale, kuid tegi seda enne Venemaa sissetungi algust Ukrainasse 24. veebruaril. See väide on seatud kahtluse alla pärast Ukrainas leitud allatulistatud droonide sõltumatuid uuringuid. Mõned droonid sisaldasid Iraani osi, mille valmistamise kuupäev oli 2022. aasta veebruar, mis seab kahtluse alla, kas droonid suudeti enne sõja algust kokku panna, Venemaale tarnida ja kasutusele võtta.
Iraanil on pikaajaline kogemus Teherani-meelsetele relvarühmitustele relvade tarnimisel ja ka peamiste liitlaste abistamisel Iraani disainitud rakettide ja droonide tootmisel. Varasemate kasusaajate hulgas on valitsused ja šiiitide relvarühmitused Liibanonis, Jeemenis ja Süürias, ütles Washingtoni Lähis-Ida poliitikainstituudi Lähis-Ida sõjaväe- ja julgeolekuspetsialist Michael Knights.
„Antud juhul tegutseb Iraan suurriigi disainibüroona,” ütles Knights. „Iraani ökonoomne disain ja pool sajandit kestnud varjatud Lääne tehnoloogia hankimine on seotud suurriigi – Venemaa – tööstusliku võimsusega. Sellest on kasu nii Venemaale kui ka Iraanile.”
Venemaal on juba hulk ilma relvastuseta õhusõidukeid ehk UAV-sid, mida kasutatakse peamiselt seireks ja suurtükiväe jälgimiseks. Kuid Moskva ei ole investeerinud suurtesse relvastatud droonidesse, mida USA väed on regulaarselt kasutanud sõjalistel operatsioonidel Afganistanis ja Lähis-Idas. Pärast tuhandete oma täppisjuhitavate rakettide kasutamist Ukraina vastu suunatud rünnakutes on Venemaa pöördunud üha enam Iraani partneri poole ründedroonide saamiseks, mida Knights kirjeldab kui „tulevikutoodet: odav, kiire ja piisavalt hea”.
Venemaa tehased tegid varem mõningates Iraanist ostetud droonides väiksemaid muudatusi, muutes näiteks tähiseid ja värviskeemi, et need meenutaksid rohkem Vene laskemoona. Uuest tehnoloogia jagamise kokkuleppest teavitatud julgeolekuametnike sõnul ei ole aga senimaani Venemaal toodetud Iraani disainitud mehitamata õhusõidukeid.
Ametnike sõnul pole teada, millist abi Teheran Moskvalt vastutasuks taotleb, peale raha ja eeliste, mis tulenevad tugevdatud liidust Iraani võimsa põhjanaabriga. Varem on Venemaa andnud Iraanile seiresatelliidi, mis võimaldab tal oma naabrite järele nuhkida, ning ka Bushehri tuumaelektrijaama võtmekomponente. Lääne uudisteväljaanded on teatanud, et Iraan võib otsida täiendavat tuumaabi vastutasuks abi eest Venemaa sõjalises tegevuses.
„Mida nad küsivad? Me pole kindlad,” ütles üks ametnikest. „Selgelt pakuvad venelased diplomaatilist ja majanduslikku abi. Nad on teadlikud ka rahvusvahelisest survest Iraanile ja tahavad aidata seda leevendada.”
Relvaekspertide sõnul on võtmeküsimuseks see, kas Venemaa suudab hankida või toota sellist elektroonikat ja optilisi süsteeme, mis võimaldavad Iraani droonidel edukalt sooritada täppislööke pikkade vahemaade taha. Iraani ja Venemaa vastu kehtestatud majandussanktsioonid on tõsiselt piiranud tundliku tehnoloogia müüki mõlemale riigile, sealhulgas elektrooniliste juhtimissüsteemide müüki.
Ukraina lahinguväljalt leitud Iraani droonide sõltumatu analüüs on paljastanud Iraani jätkuva sõltuvuse võtmekomponentide osas välisriikidest. Oktoobri aruanne, mis põhines kolme tüüpi Iraanis ehitatud droonide – Mohajer-6, Shahed-131 ja Shahed-136 – uurimisel, tuvastas USA, Saksamaa ja Hiina ettevõtete poolt toodetud mootoriosade ja elektroonika olemasolu.
Kuigi on ebaselge, kuidas Iraan need osad täpselt hankis, on Teheranil pikk kogemus, kuidas hoida kõrvale rahvusvahelistest sanktsioonidest, mille eesmärk on häirida tööd nii relvasüsteemide kui ka tuumaenergia rajatiste kallal, öeldakse raportis.
ÜRO Iraani ballistiliste rakettide müügiembargo aegumine järgmisel aastal võib anda Teheranile täiendava tõuke relvamüüjana, mis tähendab, et tal on vabadus jätkata oma relvade müümist Venemaale ja teistele, märgitakse raportis.
