Lääne ja Ukraina ametnikud on korduvalt väitnud, et Moskva raketivarud on otsas. Kuid sel nädalal toimunud rünnakud tekitavad selle väite kohta küsitavusi.

Teisipäevane üle Ukraina välja tulistatud 96 raketiga löök oli Venemaa praeguse sõja suurim õhurünnak. Kuid see järgnes kuudepikkusele Lääne ja Ukraina ametnike väidetele, et Moskva rakettide ja muude relvade varud on otsakorral, vahendab New York Times.

Kas rünnak taristuobjektidele oli pikalt planeeritud, nagu Ukraina komandörid väidavad, või oli see surmav vastus eelmisel nädalal Kiievi poolt Hersoni linna tagasivallutamisele, tõstatab ulatuslik rünnak küsimusi, kuivõrd võib Venemaa arsenal olla ammendunud ja kas Moskva leiab alternatiivseid relvade allikaid.

Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov ütles eelmisel kuul, et Venemaa on ära kulutanud ligi 70 protsenti oma sõjaeelsest reservist rakettide osas, mida teisipäevases rünnakus kasutati: Iskander, Kalibr ja õhust lastavad tiibraketid. Toona ütles Reznikov, et Venemaal on neid rakette alles vaid 609, kuigi ühtegi arvu ei suudetud sõltumatult kontrollida.

Briti kaitseministeeriumi luureraportis 16. oktoobril öeldi, et kuus päeva varem toimunud ulatuslik rünnak Ukraina tsiviiltaristu vastu on tõenäoliselt kahandanud Venemaa kaugmaarakettide varusid, „mis tõenäoliselt piirab nende võimet tabada sihtmärke tulevikus.”

Kevadest saati on Pentagoni ametnikud väitnud, et Moskval on väga vähe täppisjuhitavaid rakette, kuna nad on oma varusid „üsna kiirelt läbi põletanud”, nagu ütles maikuus riikliku julgeoleku pressiesindaja John F. Kirby.

Kuidas siis õnnestus Venemaal käivitada see, mida USA suursaadik ÜRO juures Linda Thomas-Greenfield kirjeldas kui „kõige ulatuslikumat raketirünnakut pärast sõja algust”?

Siin on neli võimalikku stsenaariumi.

1.Venemaa saab relvi Iraanilt ja Põhja-Korealt

Kolmapäeval Pentagonis esinedes ütles USA kaitseminister Lloyd Austin, et Venemaal on raskusi oma raketivarude täiendamisega, et vastata lahinguvälja nõudmistele, „nii et nad küsivad Iraanilt ja Põhja-Korealt”.

„Ma arvan, et need riigid annavad neile tõenäoliselt teatud võimeid,” ütles Austin.

Ukrainat ründavad Iraanis toodetud droonide sülemid – eelkõige pikamaa Shahedi seeria, mis suudab kanda 50-kilost lõhkepead ja tabada kamikaze-löökide käigus sihtmärke – see on olnud Venemaa uusim relv selles konfliktis.

Ukraina õhuvägi teatas, et tulistas teisipäevase rünnaku käigus alla 10 Shahedi drooni.

Sel kuul ütles Ukraina õhujõudude pressiesindaja, et oodata on ka Iraani ballistiliste rakettide Venemaale saatmist. Pressiesindaja Juri Ihnat ütles, et pole teada, kui palju rakette Teheran Moskvale anda võib, kuid ta lisas, et tõenäoliselt on saadetavad relvad toodetud „üsna hiljuti” ja nende laskeulatus on umbes 300–700 kilomeetrit.

USA on süüdistanud Põhja-Koread rakettide ja suurtükimürskude salaja Venemaale toimetamises, kuigi Kirby ütles sel kuul, et pole selge, kas laskemoona kohale toimetati.

Nii Põhja-Korea kui Iraan on eitanud Venemaa relvadega varustamist alates sõja algusest.

2.Venemaa toodab ise rakette juurde

Eelmisel kuul teatas Venemaa president Vladimir Putin siseriiklikest jõupingutustest Ukrainas „sõjalise erioperatsiooni toetamisega seotud” seadmete ja süsteemide tootmise suurendamiseks.

Kaitseluurefirma Janes väitis, et Venemaa on varunud väga tõenäoliselt mikrokiipe ja muud täppisrakettide ehitamiseks vajalikku tehnoloogiat enne Ukrainasse tungimist veebruaris, mis võib-olla algas aastaid tagasi, arvestades Moskva suhete halvenemist Läänega pärast Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist 2014. aastal.

Neljapäeval ajalehele The New York Times edastatud Janesi analüüsis märgiti, et selliseid mikroelektroonilisi komponente kasutati ka tsiviileesmärkidel ja et Venemaa võis need hankida kolmandate isikute kaudu, näiteks riikide või eraõiguslike isikute kaudu, kes on valmis riskima USA sanktsioonide rikkumisega.

Analüüsi kohaselt hakkas Venemaa tõenäoliselt tootma suurel hulgal Iskander, Kalibr ja tiibrakette enne sissetungi.

„Tõenäoliselt toodetakse neid praegu, kuna majandus on peaaegu sõjajalal ja paljud Venemaa sõjatööstuskompleksiga seotud tehased töötavad kolmes vahetuses ja isegi nädalavahetustel,” on kirjas Janesi analüüsis.

3.Ukraina väidab, et Venemaa kasutab õhutõrjerakette

Ukraina õhujõudude teatel tulistas Venemaa neljapäeval väiksema jätkurünnaku käigus rindejoone lähedal asuvate linnade pihta vähemalt 10 õhutõrjeraketti S-300.

Venemaa ehitatud ning Aasiasse ja Ida-Euroopasse – sealhulgas Iraani ja Süüriasse ning Krimmi – eksporditud maa-õhk raketid S-300 võeti kasutusele esmakordselt 1978. aastal kaitseks õhurünnakute eest. Rakettide uuemad põlvkonnad võivad tabada lennukeid, droone ja ballistilisi rakette.

Ukraina kasutab samuti rakette S-300 oma varust ja teiste endiste Nõukogude satelliitriikide annetustest, et kaitsta end Venemaa õhurünnakute eest. NATO, Ameerika ja Poola ametnikud ütlesid, et kilde S-300 raketist, mis lasti välja kaitseks sissetulevate Venemaa rakettide eest teisipäeval, süüdistatakse Ukraina piiri lähedal asuvas Poola külas kahe inimese tahtmatus tapmises.

Venemaa kasvav sõltuvus S-300-st kui ründerelvast Ukraina maapealsete sihtmärkide vastu on olnud sõjaväeametnikele ja ekspertidele signaaliks, et tiibraketid või muud tavapärasemad ründerelvad on otsa saamas.

4.Venemaal võib olla varutud rakette sõjaks NATO-ga

Väga vähestel Lääne ametnikel, kui üldse, on olemas ettekujutus Venemaa arsenalist või nad teavad täpselt, kui palju rakette on varudesse jäänud, ütles endine merejalaväe ja Valge Maja relvastrateeg Mark. F. Cancian, kes töötab praegu Washingtoni strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuses.

Kuid tema sõnul usuvad Lääne sõjaväelased, et Venemaa on pikka aega rakettide ja muude relvade reservi hoidnud juhuks, kui minnakse sõtta NATO-ga.

„Nähtavasti on nad valmistunud NATO rünnakuks,” ütles Cancian neljapäeval, „mida meie peame absurdseks, kuid nemad peavad seda reaalseks võimaluseks.”

„Nii et nad hoiavad selle jaoks osa oma laoseisust reservis,” ütles ta.

Pole teada, kas Venemaa võis teisipäevaste rünnakute puhul neid reserve kasutada.