Euroopa Komisjon esitas täna uued pakendieeskirjad, et vähendada pidevalt kasvavat pakendijäätmete hulka. Iga eurooplane tekitab aastas peaaegu 180 kg pakendijäätmeid.  Pakendamine on üks peamine esmaste materjalide kasutamise põhjus, 40% ELis kasutatavast plastist ja 50% ELis kasutatavast paberist kulub pakenditele. Kui midagi ette ei võeta, tekib ELis 2030. aastal pakendijäätmeid 19% ja plastpakendijäätmeid 46% rohkem kui praegu.

Tarbijate jaoks tähendab see korduskasutuspakendite kasutamise võimalusi, tarbetu pakendamise lõpetamist, ülepakendamise piiramist ja selgete märgiste kasutuselevõttu, mis aitab pakendeid õigesti ringlusse võtta. Ettevõtetele luuakse uusi ärivõimalusi, vähendatakse vajadust esmaste materjalide järele, suurendatakse ringlussevõttu ning vähendatakse Euroopa sõltuvust esmastest ressurssidest ja välistarnijatest. Tänu uutele eeskirjadele on võimalik muuta pakendisektor 2050. aastaks kliimaneutraalseks.

Eeskirjad annavad rohkem selgust ka biopõhiste, kompostitavate ja biolagunevate plastide kohta.

Pakendeid ja pakendijäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide muutmisel on kolm peamist eesmärki.

Esiteks vältida pakendijäätmete teket: vähendada pakendeid koguseliselt, piirata tarbetut pakendamist ning soodustada korduskasutatavate ja taastäidetavate pakendite kasutamist.

Teiseks suurendada kvaliteetset (suletud ahelas) ringlussevõttu: muuta kõik ELi turul olevad pakendid 2030. aastaks majanduslikult tasuval viisil ringlussevõetavaks.

Kolmandaks vähendada vajadust esmaste loodusvarade järele ja luua hästi toimiv ümbertöötatud tooraine turg, kohustades pakendites kindlas ulatuses kasutama ringlussevõetud plasti.

• Üldine eesmärk on vähendada 2040. aastaks pakendijäätmeid igas liikmesriigis 15% elaniku kohta võrreldes 2018. aastaga. Selle tulemusel tekiks kogu ELis umbes 37% vähem jäätmeid, võrreldes sellega, kui õigusakte ei muudetaks.

• Pakendite korduskasutuse või taastäidetavate pakendite kasutamise suurendamiseks peavad ettevõtjad pakkuma tarbijatele teatava osa oma toodetest korduskasutatavates või taastäidetavates pakendites, näiteks kaasavõetavad joogid ja eined või ostud e-kaubandusest. Samuti ühtlustatakse pakendivorme ja  korduskasutuspakendite märgistamist.
• Ilmselgelt tarbetu pakendamise lõpetamiseks keelatakse teatavad pakendid, näiteks ühekordsed pakendid toidu ja jookide jaoks, kui neid tarbitakse restoranides ja kohvikutes, ühekordsed puu- ja köögiviljapakendid, minišampoonipudelid ja muud hotellides kasutatavad väikepakendid.
• Paljude meetmete eesmärk on muuta pakendid 2030. aastaks täielikult ringlussevõetavaks. Näiteks kehtestatakse pakendite disaini kriteeriumid, luuakse plastpudelite ja alumiiniumpurkide jaoks kohustuslikud tagatisrahasüsteemid ning täpsustatakse, millised pakendiliigid peavad olema kompostitavad, et tarbijad saaksid need biojäätmete hulka visata.
• Kehtestatakse ka ringlussevõetud materjali sisalduse määrad, mille ulatuses peavad tootjad kasutama uutes plastpakendites ringlussevõetud materjali. 

Iga pakend saab märgise, millel on näidatud, millest pakend on valmistatud ja millisesse jäätmevoogu see peaks minema. Jäätmekonteinerid tähistatakse samade märgistega ning samu sümboleid hakatakse kasutama kõikjal ELis.

Kavandatud meetmed peaksid vähendama 2030. aastaks pakenditest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet 43 miljoni tonnini võrreldes 66 miljoni tonniga, mis oleks kasvuhoonegaaside heitkogus juhul, kui õigusakte ei muudeta. See langus on ligikaudu sama suur kui Horvaatia ühe aasta heide. Vee kasutamine väheneks 1,1 miljonit m³. Keskkonnakahjust majandusele ja ühiskonnale põhjustatud kulud väheneksid 2030. aasta lähtestsenaariumiga võrreldes 6,4 miljardi euro võrra.

Ühekordsete pakendite tootjad peavad küll tegema investeeringuid, kuid üldine mõju majandusele ja töökohtade loomisele ELis on positiivne. Ainuüksi korduskasutuse hoogustamine peaks tooma korduskasutussektoris 2030. aastaks juurde rohkem kui 600 000 töökohta, millest paljud luuakse kohalikes väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Komisjon eeldab pakendilahenduste valdkonnas suuri uuendusi, mis teevad pakendite vähendamise, korduskasutuse ja ringlussevõtu mugavaks. Samuti peaksid meetmed säästma raha: iga eurooplane võib kokku hoida peaaegu 100 eurot aastas, kui ettevõtjad kannavad säästu tarbijatele üle.

Rohkem selgust biopõhiste, biolagunevate ja kompostitavate plastide osas

Biopõhiste, biolagunevate ja kompostitavate plastide kasutamine ja tootmine on pidevalt suurenenud. Selleks et need plastid keskkonda ei reostaks, peab olema täidetud mitu tingimust.

Biopõhise plasti tootmiseks kasutatav biomass peab olema säästvalt hangitud ilma keskkonda kahjustamata ja biomassi astmelise kasutamise põhimõtet silmas pidades: tootjad peaksid lähteainena eelistama orgaanilisi jäätmeid ja kõrvalsaadusi. Lisaks peavad tootjad rohepesu ja tarbijate eksitamise vältimiseks hoiduma sellistest plasttooteid käsitlevatest üldistest väidetest nagu „bioplast“ ja „biopõhine“. Tootjad peaksid märkima biopõhise plasti täpse ja mõõdetava osakaalu tootes (näiteks „biopõhise plasti sisaldus tootes on 50%“).

Biolagunevat plasti tuleks kasutada ainult seal, kus selle keskkonnakasu ja väärtus ringmajanduse jaoks on tõendatud. Biolagunev plast ei tohiks mingil juhul õigustada prügi juurde tekitamist. Samuti peab see plastiliik olema märgistatud selliselt, et me teaksime, kui kaua, millistes tingimustes ja millises keskkonnas see biolaguneb. Tooteid, mis tõenäoliselt muutuvad prügiks, sealhulgas neid, mida reguleeritakse ühekordsete plasttoodete direktiiviga, ei või biolagunevana märgistada.

Tööstuslikult kompostitavat plasti tuleks kasutada ainult siis, kui see annab keskkonnakasu ega halvenda komposti kvaliteeti ning olemas on nõuetekohane biojäätmete kogumise ja töötlemise süsteem. Tööstuslikult kompostitavad pakendid on lubatud ainult teekottide, filtrikohvipatjade, puu- ja köögiviljakleebiste ning väga kergete plastkottide puhul.

Uusi pakendieeskirju hakkavad nüüd arutama Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt.