USA kehtestas reedel sanktsioonid sadadele Venemaa ametnikele ja seadusandjatele, nende pereliikmetele ja ettevõtetele, mis on rahandusministri Janet Yelleni sõnul „laiaulatuslik tegevus”, kuid tegelikkuses on meetmetel vähe praktilist mõju president Vladimir Putini võimele oma riigi majandust nafta- ja gaasituluga ülal pidada.

See tõstatab põhimõttelise küsimuse sanktsioonide tõhususe kohta, hoolimata sellest, kui suur näib paberil mõju sellele, et Bideni valitsus läheb Venemaa keskpankuri Elvira Nabiullina ning asepeaministri ja Venemaa energiasektori võtmeisiku Aleksander Novaki kallale. Seni pole sanktsioonide hulk Ukraina sõda oluliselt mõjutanud ega kahandanud Putini otsustavust seda jätkata vaatamata mitmetele tagasilöökidele, vahendab Bloomberg.

Putini jultunud Ukraina piirkondade annekteerimine – ja tema ähvardus kasutada tuumarelva oma maa hõivamise kaitseks – nõuab mingisugust vastust. Bideni valitsuse jaoks taandus see vajadusele saata signaal riikidele, kes võivad olla valmis toetama Venemaa valitsust ja tegema koostööd selle peamiste finantsametnikega, et nad võivad lõpuks sattuda USA sanktsioonipoliitika hammasrataste vahele.

„Ma tahan anda selge hoiatuse neile, kes mõtlevad neile annekteeritud aladele poliitilise ja majandusliku toetuse pakkumisele või Venemaa jõupingutustele annekteerimist õigustada ja kaitsta: nende tegevuste tõttu võidakse teile kehtestada USA sanktsioonid,” ütles USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan.

Kuid pole selge, kas sellest jutust uute sanktsioonide kohta piisab.

„Venemaa täiendavaks isoleerimiseks tuleb tõsiselt kaaluda teiseste sanktsioonide rakendamist, mitte ainult ähvardamist,” ütles endine rahandusministeeriumi ametnik Daniel Tannebaum. „Teisesed sanktsioonid sunnivad riike valima sanktsioonide sihtmärgi ja sanktsioonide kehtestajate vahel. Sel juhul võiks energia-, põllumajandus-, toiduainete ja ravimitega seotud tehingutest loobuda, kuid laiemalt keelata täiendava sektorikaubanduse.”

USA agentuurid esitasid uute sanktsioonide sihtmärkide pika nimekirja pärast seda, kui Putin teatas annekteerimisest fiktiivsete referendumite põhjal Ukraina piirkondades. President Joe Biden ütles sel nädalal, et USA „ei tunnusta kunagi, mitte kunagi Venemaa nõuet Ukraina suveräänsele territooriumile”. Reedel teatas Biden, et ulatuslik Läänemere gaasitorusüsteemi Nord Stream leke oli tahtlik tegu ja Venemaa avaldusi juhtunu kohta ei tasu usaldada.

„See oli tahtlik sabotaažiakt. Ja nüüd pumpavad venelased desinformatsiooni ja valesid,” ütles Biden ajakirjanikele Valges Majas.

Yellen ütles oma avalduses, et reedesed sammud olid mõeldud „Venemaa niigi lagunenud sõjatööstuskompleksi edasiseks nõrgendamiseks” ja et USA võtab konkreetselt sihikule Venemaa „finantsarhitektuuri”, et piirata tema võimet oma majandust toetada. Kuid rahandusministeerium teatas ka, et lubab ka edaspidi osta Venemaa naftat ja gaasi, mida USA reaktsiooni kriitikud on nimetanud sanktsioonide režiimi nõrkuseks.

„Nendes sanktsioonides on paradoks,” ütles Louisiana vabariiklasest senaator Bill Cassidy intervjuus Bloombergile. „Kuna nafta rahvusvaheline hind on tõusnud, on Venemaa suurendanud nafta ja maagaasi müügist saadavat tulu.”

Rahandusministri asetäitja Elizabeth Rosenberg ütles kolmapäeval senati välissuhete komiteele, et Venemaale rahalise surve peale panemine ja selle tegevuse mõju leevendamine on nõudnud „erakorralist planeerimist, koordineerimist, majandusanalüüsi, diplomaatiat ja loomingulist poliitikat”.

Ta viitas Venemaa aktsiaturu 35-protsendilisele langusele alates sõja algusest ja ütles, et Venemaa majandus peaks järgmise kahe aasta jooksul langema. Ta ütles senaatoritele, et Venemaa on pidanud USA ja tema liitlaste kehtestatud ekspordipiirangute tõttu pöörduma relvade saamiseks Iraani ja Põhja-Korea poole.

USA rahandusministeerium on teinud koostööd Euroopa liitlastega, et kehtestada Venemaa nafta hinnale ülempiir. Ettepanek võimaldaks nafta voolata riigist ostjateni arengumaades, kui transporti hõlbustavad kindlustusandjad ja finantsettevõtted kinnitavad, et seda müüakse alla etteantud ülempiiri. Rahandusministeerium on öelnud, et eeldab, et ülemmäär on tootmiskuludest tunduvalt kõrgem.

Kui USA uutest sanktsioonidest teatati, pöördus tähelepanu kohe Nabiullinale. Ta on töötanud Venemaa keskpanga presidendina alates 2013. aastast ja nimetati märtsis uueks viieaastaseks ametiajaks. Enne seda töötas ta Putini majandusnõunikuna. Ta on toime tulnud rahvusvaheliste sanktsioonide tekitatud majandusmõjudega, kohanedes kiiresti sõjaaja poliitikaga, kui rubla kukkus algul 30 protsenti.

„Ma ei usu, et kespanga juhile Nabiullinale endale sanktsioonide kehtestamine nii palju muudaks, ma arvan, et see on rohkem sümboolne,” ütles Center for a New American Security kaastöötaja Rachel Ziemba. „Suur küsimus ja samm on hinnalaes ja energiaturgudel toimuvas. See on asi, mida pole ikka veel käsitletud. Ehkki see nimekiri on väga pikk, pole ma kindel, kas see muudab mängu täielikult.”

USA senaatorid – Marylandi demokraat Chris Van Hollen ja Pennsylvania vabariiklane Pat Toomey – on loonud seadused, mis kehtestavad sekundaarsed sanktsioonid sellistele riikidele nagu India ja Hiina, kes ostavad Venemaa naftat piirhinnast kõrgema hinnaga. Rahandusministeerium on hoidunud teiseste sanktsioonide kasutamisest ülemmäära jõustamiseks, kartes, et meetmed tõrjuvad Läänest eemale sellised olulised liitlased nagu India.

Lisaks energiasektorile on küsimus selles, kui lünklikuks võivad USA sanktsioonid Venemaa tuntud ametnikele ja kodanikele osutuda. Vene oligarh Oleg Deripaska hoidus sanktsioonidest kõrvale ja lennutas oma tüdruksõbra 2020. aastal USA-sse, et tagada nende lapse sündimine Ameerika pinnal. Justiitsministeeriumi andmetel peatasid võimud selle aasta alguses teise katse.

Tannebaum ja Ziemba ütlesid, et USA tegevuse kõige tõhusam osa oli Venemaale suunatud ekspordi piiramine, sealhulgas kriitilise tähtsusega tehnoloogia. Veelgi olulisem on trahvide oht kolmandatele riikidele, kes müüvad neid kaupu Venemaale, ütlesid nad.

Tannebaum ütles, et paketi tõhusus seisneb kaubandusministeeriumi üksuste loendis olevates täiendavates kirjetes. „See muudab Venemaa jaoks raskemaks nende kaupade importimise, mida on vaja Ukraina sõja jätkamiseks.”