Soomes on koroonaga nakatumine laialt levinud, kuid risk haigestuda raskelt on eelkõige vaktsineeritutel varasemast väiksem. Haiglates on koroonahaigeid järjest rohkem. Märkimisväärse osa puhul on ravile tuleku peamiseks põhjuseks midagi muud kui koroonahaigus. Soomes ringleb arvukalt koroonaviiruse variante, mille mõju epideemiale on veel ebakindel.
Oktoobri jooksul on Soomes igal nädalal registreeritud ligikaudu 12 000–13 000 nakatumist. Hetkel ei peegelda registreeritud nakatumiste arv tegelikku haigestumist, kuna ametlikke laboriuuringuid tehakse kehtiva testimisstrateegia ja piirkondlike soovituste alusel, edastab sotsiaal- ja terviseministeerium värskes ülevaates.
Soome reovees avastatud koroonaviiruse RNA üldkogus on tõusnud 2022. aasta alguse tasemele. Koroonaviirust leidub ohtralt kõigi seirekohtade reovees. Leiud näitavad, et koroonaviirus levib elanikkonnas laialdaselt. Tõenäoliselt on nakatumisi mitu korda rohkem kui neid on registreeritud.
Vaktsineerimine kaitseb raske haigestumise eest
Kuigi koroona levib elanikkonnas laialdaselt, on raske koroonahaiguse risk vähenenud eelkõige hea vaktsineerimiskaitsega inimestel.
Viimase nädalaga on koroonahaigete arv kasvanud. Mõnes piirkonnas on suurenenud ka muudel põhjustel kui koroonaviirushaiguse tõttu hospitaliseeritud patsientide osakaal. Koronaviirushaiguse tõttu haiglaravile sattunute raviperioode on lühendatud.
Otseselt või kaudselt koroonaviirusega nakatumisest põhjustatud surmajuhtumite arv on endiselt märkimisväärne, kuid surmade seas on varasemast rohkem ka neid, kelle jaoks koroona ei ole otsene ega soodustav surma põhjus.
Omikroni alamvariant BA.5 on olnud Soomes levinuim tüvi alates 2022. aasta suvest. Soomes liiguvad praegu BA.5 mutatsioonist arenenenud tüved nagu BF.7 ja BQ.1. Nende tüvede osakaal on seni väike ja haiguspilt näib olevat sarnane eelmiste omikroni tüvedega. Nende viirusevariantide levik võib aga tulevikus epideemiat kiirendada.
Nakatumist ja nakkuse levikut saab ära hoida, kaitstes ennast ja teisi
Hingamisteede nakkushaigustesse haigestumine hakkab tavaliselt suurenema sügisel ja talvel. Nii külmetushaigust kui ka grippi täheldatakse tavaliselt kõige rohkem aasta lõpus ja alguses.
Koroona, gripi ja teiste hingamisteede nakkushaiguste eest saab end kaitsta samade vahenditega: hoolitseda vaktsineerimiskaitse eest, sümptomitega kodus haigena pesta käsi ning köhida ja aevastada varrukasse. Enda ja oma lähedaste kaitsmiseks nakatumise eest saab kasutada tõhusat näomaski. Piisav vahemaa ja korralik ventilatsioon vähendavad samuti nakatumise ohtu.
Suurendada tuleks viirusevastaste ravimite kasutamist, mis on ette nähtud raske koroonaviiruse haigusele eriti vastuvõtlike riskirühmade raviks. Kui inimene kuulub sellisesse riskigruppi ka kergete koroonaviirushaigusele viitavate sümptomitega, tuleks kiiresti taotleda koroonaviiruse testi ja hinnangut viirusevastase ravi alustamise kohta. Täpsemad juhised ravihinnangu taotlemiseks annavad omavalitsused ja ravipiirkonnad.
Sotsiaal- ja terviseministeerium jälgib koostöös terviseametiga pidevalt epideemia olukorda. Säilitatakse riiklik ja rahvusvaheline valmisolek epideemia laineteks, mida võivad tulevikus põhjustada uued viiruse variandid.
Terviseamet on oma kodulehele koondanud põhiteabe koroonaepideemia jälgimise kohta.
