Vladimir Putin tahab surres maailma endaga kaasa võtta ja on juba teinud otsuse kasutada Ukrainas taktikalisi tuumarelvi, ütles tema tervise „ekspert”.

Moskva maineka rahvusvaheliste suhete instituudi (MGIMO) endine professor, politoloog Valeri Solovei esitas sensatsioonilised väited enne, kui Vene despoot tähistab reedel, 7. oktoobril oma 70. sünnipäeva, vahendab Daily Mail.

Vene õigeusu kirikutele on antud korraldus korraldada laupäeval Putini tervise eest eripalve, kuigi Kreml kinnitab, et ta on terve.

„Põhimõtteline otsus taktikaliste tuumarelvade kasutamise või näitamise kohta on tehtud,” ütles dr Solovei, kellega on konsulteerinud Lääne saatkonnad Moskvas pärast väiteid Putini tervisliku seisundi kohta.

„Küsimus on selles, kuidas, millal ja kus. Ma ei kahtle, et me lõpetame surma äärel, kuid ma tean, et suudame taganeda. Me suudame sellest üle olla.”

Ta väitis, et praegune olukord on ohtlikum ja lähemal „tuumaapokalüpsisele” kui Kuuba raketikriisi ajal külma sõja ajal.

„Põhjus on Venemaa president Vladimir Putin, kes kavatseb tõsiselt demonstreerida tuumarelvade – taktikaliste tuumarelvade – võimeid,” ütles ta. „Putin ei saa lubada endale kaotust. Tal on alles jäänud kaks tööriista – mobilisatsioon, mida ta kasutab [ja] tuumarelvad.”

Dr Solovei ütles, et Putini „füsioloogiline tervis on väga halb”.

Dr Solovei on pikka aega väitnud, et Vene sõjaõhutaja põeb raskeid haigusi, sealhulgas vähki, Parkinsoni tõbe ja skisoafektiivset häiret.

Lääne luure on selle vaidlustanud, CIA direktor William Burns ütles juulis, et Putin on „liigagi terve”, kuigi tunnistas, et see oli mitteametlik hinnang Venemaa juhi tervisele.

Spekulatsioonid Putini tervise üle on viimasel ajal levinud, eriti seoses suurenenud tähelepanuga, mida ta on pälvinud pärast Ukrainasse sissetungiks käsu andmist.

Juulis kujutati Venemaa presidenti kohmetult näolt sääski pühkimas. Samamoodi näis ta mais Moskvas toimunud võidupüha paraadil kõndivat longates ja tal oli süles tekk, samas kui aprillis nähti teda kaitseministriga televisioonis ülekantud kohtumisel lauast kinni hoidmas.

Samal ajal kasvavad kartused, et Putin võib 24. veebruaril alustatud sõja võitmiseks võtta kasutusele drastilisemad meetmed.

Isegi kui Kreml asus konflikti järsu eskalatsiooniga osa Ukrainast endasse haarama, kogesid Vene sõjaväelased uusi lüüasaamisi, mis tõid esile sügavad probleemid lahinguväljal ja paljastasid vastuolud Venemaa valitsuse eesotsas.

Tagasilöögid on tugevalt kahjustanud kuvandit võimsast Vene sõjaväest ja lisanud pingeid valesti planeeritud mobilisatsiooni ümber. Need on õhutanud ka võitlust Kremli siseringi inimeste seas ja surunud Putini üha enam nurka.

„President ei suuda olukorda adekvaatselt hinnata ja õigeid otsuseid langetada,” ütles Solovei uues videos seoses Putini 70. sünnipäeva tähistamisega tema kodulinnas Peterburis. „Tema tervislik seisund on selline, et tal on väga suur soov maailm endaga kaasa võtta.”

„Ta teab, et sureb piiratud aja jooksul – ja kuidas on maailmal võimalik ilma temata edasi elada? Miks peaks maailm eksisteerima ilma oma geniaalse juhi Vladimir Putinita?” küsis ta sarkastiliselt.

Dr Solovei hoiatas Läänt uues videos, mille ta postitas, et nad ei loodaks Kremli kõrgete ametnike sekkumisele, et takistada tema tuumarelva kasutuselevõttu.

„Ärge laske end petta, ärge lootke, et keegi Venemaa institutsioonist Putini peatab,” ütles ta. „Need inimesed on leppinud [mõttega], et Putin teeb selle esimese sammu.”

Venemaal on taktikaliste või lahinguvälja tuumarelvade kasutamiseks mitu võimalust, kui Putin annab korralduse, hoolimata Lääne karmimatest hoiatustest, et teda ootab ees tohutu kättemaks. Üks võimalus on tema tuumavõimekusega Iskander-raketid.

Mais viidi osa neist Soome piiri lähedale, samas kui neid on Ukraina sõja ajal paigutatud ringi ka tavalõhkepeadega.

Dr Solovei ei ole arst, kuid väidab, et tal on allikaid Kremli kõrgetes ringkondades ja ta väitis eelmisel nädalal, et Putini tervis on „järsult halvenenud”.

„Kaasaegne teraapia, onkoloogiliste haiguste sihipärane ravi on sellise kvaliteediga, et töötate sõna otseses mõttes viimaste tundideni,” ütles ta.

Temalt küsiti CIA direktori William Burnsi väidete kohta, kes ütles, et Putin – kaugeltki mitte haige – on liigagi terve.

Solovei vastas, et see on „täiuslik näide anglosaksi sarkasmist”, lisades: „Ameeriklased teavad, mis [Putiniga] toimub.”

„Nad teavad tegelikku olukorda ja on selle pärast tegelikult mures.”

Solovei kommenteeris toimuvat pärast seda, kui sai teatavaks, et õigeusu kirik eesotsas Putini lähedase toetaja patriarh Kirilliga korraldab järgmisel päeval pärast tema 70. sünnipäeva presidendi tervise eest eripalvuse.

Putin kohtub oma sünnipäeval Peterburis endiste Nõukogude Liidu riikide juhtidega.

Kreml on öelnud, et Putini tervis on hea.

Samal ajal ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski neljapäeval trotslikult, et tema riik peab tõrjuma Moskva sissetungi, „et Vene tankid ei tungiks Varssavi ega uuesti Praha peale”.

Prahas Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni kokku kutsutud Euroopa riigipeade kohtumisel kutsus Zelenski lääneriike üles varustama Ukraina armeed „agressori karistamiseks” rohkemate relvadega.

EL kehtestas neljapäeval Venemaale oma viimased sanktsioonid, millega laiendati kaubandus- ja üksikisikutele kehtestatud keelde seoses nelja Ukraina piirkonna annekteerimisega Moskva poolt.

Meetmed, mis jõustusid pärast nende avaldamist bloki ametlikus väljaandes, valgustasid teed üle maailma transporditava Venemaa toornafta hinna ülempiirile, kuid alles pärast seda, kui G7 riikide grupis on üksikasjad välja töötatud.

Ukraina on tuginedes Läänest tarnitud relvadele jätkanud eelmisel kuul Harkivi kirdeosas saavutatud edu, tungides sügavamale okupeeritud aladele ja sundides Vene vägesid taganema Lõmani linnast, mis on oluline logistiline keskus.

Ukraina armee on vallandanud ka laia vastupealetungi lõunas, vallutades ridamisi külasid Dnepri jõe läänekaldal ja suundudes Hersoni linna poole.

Ukraina edu Hersoni oblastis järgnes lakkamatutele löökidele kahel peamisel Dnepri jõeületuskohal, mis muutis need kasutuskõlbmatuks ja sundis Vene väed Dnepri läänekaldal tuginema eranditult pontoonülesõidukohtadele, mida ukrainlased on samuti korduvalt tabanud.

St Andrewsi ülikooli strateegiliste uuringute professor Phillips P. O’Brien prognoosis Hersoni oblastis rohkemaid Venemaa ebaõnnestumisi, märkides, et „on raske eesliini stabiliseerida, kui logistika on lalali venitatud, väed on kurnatud ja teie vastane on palju, palju nutikam.”

Laia jõe peale surutud ja tõsise tarnepuuduse all kannatavaid Vene vägesid ootab ees ähvardav lüüasaamine, mis võib panna aluse Ukraina potentsiaalsele soovile võtta tagasi kontroll Krimmi poolsaare üle, mille Moskva annekteeris 2014. aastal.