Nord Streami gaasijuhtme lekke mõju pole asjatundjate väitel pikaajaline, aga koguseliselt on kasvuhoonegaasi metaani leke suurem kui tervel Soomel aasta jooksul.
Kokku on Nord Streami torudes avastatud neli lekkekohta. Juhtunu puhul on laialdaselt spekuleeritud või vihjatud kui Venemaa korraldatud sabotaažile, vahendab MTV.
Gaasijuhtme leketest eralduv maagaas on peamiselt metaan. Meteoroloogia instituudi ja Helsingi ülikooli abiprofessor Annalea Lohila ütles, et metaan ei lahustu vees eriti hästi, vaid tõuseb merepõhjast otse taevasse. Selle tulemusena on kohalik keskkonnamõju piiratud väikese alaga, kus see tapab elu meres lekkekohtade ümber.
Atmosfääri jõudes hakkab metaan koos tuulega liikuma ja olenevalt tingimustest kas hajub kiiresti või liigub ühtlase pilvena. Lohila sõnul ei avalda metaanipilv erilist mõju õhukvaliteedile ega lekkekohast kaugemal olevate inimeste ja loomade heaolule.
Kasvuhoonegaaside seirejaamad näiteks Utö saarel ja Lõuna-Rootsis on juba tuvastanud tõusnud metaani kontsentratsiooni, mis näitab, et metaan on jõudnud Lõuna-Rootsi ja Norrasse. Lohila sõnul saavad teadlased jaamade kogutud kontsentratsiooniandmeid ja mudeleid kasutades hinnata esialgse emissioonikoguse suurust.
Heite täpse suuruse kohta on erinevaid hinnanguid ja täpset infot pole kellelgi. Soome praeguste hinnangute kohaselt on torude leketest põhjustatud metaani emissioon umbes 280 000 tonni nädalas. Taani ja Rootsi ametivõimude hinnangul on see kaks korda suurem.
Soome hinnangul on prognoositud, et nädalaga lekib torudest 30 protsenti rohkem metaani kui on Soome metaaniheitmeid aastas.
Emissioonide kliimamõju on märkimisväärne, sest Soome teadlaste hinnangul moodustab emissiooni efekt saja-aastase ajavahemiku põhjal ligikaudu 16 protsenti Soome heitkogusest.
Lühemas, 20-aastases perspektiivis on leke hinnanguliselt kuni pool Soome aastasest heitkogusest, sest metaan on süsinikdioksiidiga võrreldes kümneid kordi tõhusam kliimasoojendaja, kuid palju lühema elueaga.
Kui aga Rootsi ja Taani heitkoguste hinnangud on õiged, võivad lekkest põhjustatud heitkogused olla 20-aastases perspektiivis sama suured kui Soomel aastas.
Terve maailma metaaniheitmete hulgas ei ole Nord Streami lekke heide aga eriti märkimisväärne. Maagaasi ja nafta pumpamine ja transportimine tekitab hinnanguliselt 70 miljonit tonni metaani heitkoguseid aastas. Torude leke on alla poole protsendi sellest metaani emissioonist.
Erandlik on aga see, et torulekke korral eraldub see suur kogus metaani täpitaoliselt, väga lühikese ajaga. Lähiajaloos pole olnud sarnast juhtumit, ütles Lohila. Mis puudutab kliimamõju, siis pole vahet, kas metaan paiskub atmosfääri hetkega või pikema aja jooksul.
