Veebi on pandud mõtlemapanev video Vene mobilisatsiooni kohta, kust tuleb välja, et mingeid arstlikke komisjone kusagil pole.

Videos räägib Vene sõduriemade komitee liige Valentina Melnikova ajakirjanik Katerina Gordejevale, kuidas kehva tervisega reserviste ei tohiks mobiliseerida, aga kuivõrd arstlikke komisjone kusagil pole, siis pole kedagi, kes mobiliseeritute tervist kontrolliks ja see on tõsine probleem.

Kuivõrd arstlikke komisjone pole, siis praktikas keegi tervislikel põhjustel mobilisatsioonist ei pääse. Pääsevad ainult need, kes on arvelt maha võetud. Kel on aga märge, et ajutiselt mittekõlbulik, neid peaks ülev vaatama arstlik komisjon, mida aga pole.

Melnikova sõnul peab inimene olema ise aktiivne ja teada andma oma tervislikest asjaoludest, sest tema eest seda keegi teine ei tee.

Ühtlasi räägis Melnikova, kuidas mingit sõduri riietust ega muud säärast pole vaja mobiliseeritutel kaasa võtta ega endal osta. Kõik tuleb anda riigi poolt.

Küsimus on aga selles, kas riigil on see kõik olemas. Melnikova ütles, et äsja lasti ametist lahti kaitseministri asetäitja tagala ja varustuse alal Dmitri Bulgakov. Nüüd jääb vaid loota, et riigi ladudes on ikkagi olemas vajalikud vormirõivad ja need saadetakse väeosadesse. Räägitakse, et neis sõjaväeladudes, mis on kilomeetrite pikkused, et seal on kõik vajalik olemas, ütles Melnikova

Bulgakovi asemele pandi ametisse Mihhail Mizintsev, kes Melnikova väitel peaks olema võimekam ja energilisem inimene. Vaatame, kuidas läheb, märkis Melnikova.

Melnikova sõnul on kõige targem sõtta mitte minna. Midagi teha ei saa, kui ei lähe. Massiliselt pole võimalik kedagi vangi panna. Mingeid trahvipataljone Venemaal enam ei eksisteeri. Lisaks pole teada, kes neid kõiki riietab. Kes aga on juba läinud, neil on väga raske minema pääseda.

Melnikova sõnul põhineb Venemaal sõtta minek ikkagi vabatahtlikkuse alusel. Kes tahavad, need lähevad.

Gordejeva ütles, et Pihkvast laekus info, et seal mobiliseeriti piimakombinaadi autojuhid. Kui piimakombinaadi ametiühing läks ostma mobiliseeritutele rõivastust ja jalatseid – neile oli nii öeldud, et mobiliseeritutele tuleb rõivad soetada – siis mindi poodi, kus müüakse sõjaväerõivaid, aga seal midagi enam polnud, kuna enne seda olid mobiliseeritud leivakombinaadi autojuhid. Ja see pole anekdoot.

Melnikova ütles selle peale, et toitu tohib kohustada kaasa võtta kaheks ööpäevaks, aga rõivastus võib olla tavaline tsiviilrõivastus. See on nii ka ajateenijatega. Kui nad saabuvad väeossa, siis tuleb nad varustada rõivaste ja jalatsitega. Keegi neid millekski kohustada ei saa.

Melnikova sõnul on aga põhiline probleem selles, et arvatavalt puuduvad riigis andmebaasid reservistide kohta, mistõttu puudub konkreetne info mobiliseeritavate kohta. See on tema sõnul suur häbi tervele riigile. Pole teada, mil moel on võimalik üldse mobilisatsiooni läbi viia.

Melnikova poole pöörduvad paljud emad ja naised, kes kurdavad, et mees võeti sõtta, mida nüüd teha. Tagantjärele on aga väga raske midagi teha. Kui inimene on juba ära saadetud, siis on väga raske. Tuleks pöörduda murega kohalike võimude, prokuratuuri ja kuberneri poole.

Samuti ei võeta kõiki rindele, vaid paljud jäävad tagalasse, näiteks piirile.

Kokkuvõtteks ütles Melnikova, et kui inimesed ise midagi ette ei võta, siis on nende heaks raske midagi teha.

Mis aga saab siis, kui sõjaväekutse antakse kätte. Kas selle tohib minema visata? Melnikova ütles, et selle eest võidakse määrata rahatrahv, 3000 rubla. Aga üldiselt on ka nii, et võidakse isik lihtsalt kaasa viia.

Kui on aga valik sõjaväkke mineku ja vangla vahel, siis märgib Melnikova, et kas see vangla on üldse hull variant – seal antakse kolm korda päevas süüa. Viiakse jalutama. Korraldatakse kohtumised lähedastega.

Kui aga saad mobilisatsiooni kutse, aga ei soovi minna, siis saab kirjutada prokuratuurile kaebuse selle kohta, et pole kõlbulik mobilisatsiooniks.

Samas on Melnikova väitel kriminaalkuritegu ka see, mida tehti mobilisatsiooni esimestel päevadel, et jagati tänaval mobilisatsioonikutseid. Seal peab olema sõjaväekomissari allkiri ja pitsat. Kutse saab anda ainult kohalik sõjaväekomissariaat, mitte mingi teine. Ühegi teise sõjaväekomissariaadi kutse pole kehtiv.

Neid, kes on sõjaväekutse kätte saanud, aga pole väeossa jõudnud, ei saa Melnikova sõnul süüdistada deserteerumises. Tegemist on sellisel juhul tavaliste reservistidega.

Mis aga saab siis, kui isik põgeneb ära teel väeossa? Siis tuleb ta kõigepealt kätte saada, ütleb Melnikova ja naerab – riik on suur. Alati saab teha nii, et inimest ei leita. Kui aga sõjategevus lõppeb, siis vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja Genfi konventsioonile peab kuulutama amnestia kõigile neile, kes seadust rikkusid.

Amnestia käib ka nende kohta, kes mobilisatsiooni eest välismaale põgenesid. Amnestia peaks puudutama kõiki sõjaväekuritegusid. Aga seal on ka erandeid – on sätteid, mille puhul amnestiat ei anta. Kõrvalehoidmine pole aga selline kuritegu.

Venemaal vangi langemise eest määratud karistuse kohta ütles Melnikova, et kuidas saab üldse midagi sellist olla, kui pole sõdagi välja kuulutatud – kuidas saab siis vangi langeda? Teiseks on väga raske kindlaks teha, kas inimene langes vangi vabatahtlikult või mitte.

Venemaal oli varem sarnane olukord 1994. aasta lõpus, kui ajateenijaid saadeti Tsetšeenia sõtta. Melnikova sõnul on tal tunne, et inimesed ei saa aru, mis praegu toimub. Eriti need, kes vaatavad ainult telerit. Olukorrast ei pruugi aru saada ka sõjaväeprokuratuurid, mis peaks kaitsma sõjaväelaste huve.

Hukkunute eest kompensatsiooni saamisega on Melnikova väitel tõsised probleemid, sest paljud jäävad kadunuks. Paljud on kadunud kevadest saadik, kui Vene vägede kaotused olid väga suured. Pärast seda on selline tunne, et rotatsiooni pole olnud ja need, kes rindel olid, on ka sinna jäänud.

Sõja kohta tervikuna ütles Melnikova, et Vene majandusel läks kõik väga hästi ja tal on kahju, et see kõik kokku kukkus.

Tuleviku kohta ütleb Melnikova, et ta ei kujuta ette, kuidas sõjakomissariaatides on läbisegi tulevased ajateenijad ja mobiliseeritud. See saab ilmselt olema üks suur bardakk. Ja sellises olukorras pole võimatu, et ajateenijad saadetakse koos mobiliseeritutega rindele.

Küsimusele, kas Venemaal on nüüd kõik läbi, vastas Melnikova, et ilmselt mitte, kui noored lähevad isegi Mongooliasse, et toimuva eest põgeneda. Järelikult pole kõik veel kadunud.

Küsimusele, kas mobilisatsioon on märk jõuetuse kohta ütles Melnikova, et see on kvalifitseerimata samm kvalifitseerimata sõjalise juhtkonna poolt. Kui on rindel suured kaotused, siis tuleb osata nendega tegeleda. Kui on näiteks kaotused suured dessantväelaste hulgas, siis tuleb nad reservist kutsuda ja ette valmistada. See, mis praegu toimub on lihtsalt madal kvalifikatsioon.

Melnikova toob näiteid, et peredest mobiliseeritakse nii isad kui pojad, mõnest külast võetakse ära kõik mehed. See on hullem kui esimese ilmasõja ajal. „See meenutab küüditamisi,” ütles Melnikova, selline tunne jääb. See on nagu mingi uus küüditamine.

Küsimusele, kui kaua kestab sõda, vastas Melnikova, et nii kaua, kuni majandus vastu peab. Inimesi jätkub – neid on Venemaal palju. Kui neid visatakse nagu puid ahju, siis järelikult on neid piisavalt. „See, mis toimub, on hullumeelsus,” ütles Melnikova, „mingi terve loogikaga see kokku ei lähe.”