Euroopa Keskpank tõstis täna neljapäeval, 27. oktoobril baasintressimäära 0,75 protsendipunkti võrra, see on juba teist korda viimase aja jooksul selline intressitõus.
Ajalooliselt suureks hinnatud intressitõusu suurus vastas eelnevatele ootustele. EKP kolmest baasintressimäärast tõusis hoiuseintress 1,50 protsendini. Uueks rahastuse baasintressimääraks on 2,00 protsenti ja laenude intressimääraks 2,25 protsenti.
Euroalal jätkus septembris inflatsiooni kiirenemine. Tarbijahinnad tõusid aastatagusega võrreldes kümmekond protsenti. Hinnatõusu kiirendas eelkõige energia kallinemine, vahendab MTV.
Euroopa keskpank (EKP) on viimastel kuudel asunud oma rahapoliitikat jõuliselt karmistama, et hinnatõusu ohjeldada. EKP tõstis ülejäänud maailma keskpankade eeskujul intressimäärasid juba kolmandat korda alates juulist.
0,75 protsendipunktist tõusu prognoosisid teiste seas Soome pangad Nordea ja OP.
EKP oli otsust langetades raskes seisus, kuna intressimäärasid tuli tõsta ajal, kui kasvab mure Euroopa majandussurutise pärast.
Võimaliku majanduslanguse lähenemisele viitavad muuhulgas nädala alguses avaldatud ostujuhtide indeksid, mis ennustavad euroala majandusele oktoobris kokkutõmbumist.
Ostujuhtide indekseid avaldava S&P Globali peaökonomisti Chris Williamsoni sõnul näib eurotsooni majandus aasta viimases kvartalis kahanevat. Oma hinnangus viitab ta oktoobris nähtud järsule tootmise vähenemisele ja nõudluse nõrgenemisele.
Williamsoni sõnul tugevdab see seisukohta, et majanduslangus näib veelgi vältimatum.
Euroalal jätkus septembris inflatsiooni kiirenemine. Tarbijahinnad tõusid aastatagusega võrreldes umbes 10 protsenti, mis on järjekordne euroajastu rekordnäit. Hinnatõusu kiirendas eelkõige energia kallinemine, samuti kiirenes septembris ligi viie protsendini alusinflatsioon, mida keskpank pingsalt jälgib. Alusinflatsioonist on eemaldatud tugevalt kõikuvate energia-, toidu-, alkoholi- ja tubakahindade mõju.
EKP sihiks on keskpikas perspektiivis umbes kaheprotsendiline inflatsioon, mis tähendab, et hinnatõusu tempo on võrreldes sihiga liiga kiire. EKP on viimastel kuudel asunud oma rahapoliitikat jõuliselt karmistama, et hinnatõusu ohjeldada.
Keskpanga rahapoliitika üle otsustav EKP nõukogu otsustas oma eelmisel istungil septembris tõsta baasintressimäärasid samamoodi 0,75 protsendipunkti võrra kui praegu.
Septembris teatas EKP, et ootab intressimäärade tõstmist veel mitmel kohtumisel, et nõudlus raugeks ja majandus ei ootaks kõrge inflatsiooni püsimist.
EKP hinnangul sõltub intressitõusu tempo sellest, kuidas olukord areneb ja millist infot inflatsioonitrendide kohta on saada. EKP prognoosis septembris, et inflatsioon püsib kavandatust kiirem veel pikemat aega.
