Suur osa maailma olulisematest sõjalistest jõududest on juba Ukrainas kaudses sõjas, kirjutab Iltalehti välisuudiste toimetuse juht Joonas Lehtonen.
Ukraina sõda on taas jõudnud uude faasi, mis on veelgi ohtlikum – ja rahvusvahelisem.
Uues faasis on Venemaa kiirendanud oma jõhkraid droonirünnakuid Ukraina linnadele. Eesmärk on murda tavaliste ukrainlaste võitlustahe.
Laastavates rünnakutes on kasutatud Iraanist pärit madalalt lendavaid Shahedi droone. Nende kasutamist – see tähendab tsiviilisikute tapmist – on venelastele õpetanud Iraani koolitajad. Iraan eitab kõike, kuid Lääne luureandmete ja meediaaruannete põhjal pole tema rolli osas kahemõttelist kahtlust.
Taas võib uue riigi kaasamine sõtta kaasata ka teisi osapooli: nüüd on Iisraelis hoogustunud nõudmised Ukraina õhutõrje toetamiseks. Iisrael on juba harjunud alla tulistama muu hulgas Hamasi ja Hezbollah’ rakette, millest suur osa toodetakse – jah, Iraanis. Riigid on vanad verivaenlased, kes võivad seetõttu peagi olla Euroopas kaudses sõjas.
NATO ja Venemaa ning nende liitlased peavad Ukrainas juba oma vastastikust proksisõda. Varem või hiljem tekib küsimus: millal saab kasvavat konflikti nimetada maailmasõjaks?
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles juba märtsis, et Vladimir Putin võib tõugata maailma täiemahulise maailmasõja teele. Tegelikult pole Venemaa Ukrainas alustatud agressioonisõda kunagi peetud ainult Venemaa ja Ukraina vahel.
Venemaa on toetunud näiteks oma liitlasele Valgevenele ja jätkas hiljuti koostöö süvendamist. Muidu on Venemaal sõpru olnud vähe ja meedia andmetel on tulnud laskemoonatehingutega isegi Põhja-Korea poole pöörduda.
Venemaa, Valgevene, Iraani ja Põhja-Korea moodustatud „kurjuse telg”, millel on soov destabiliseerida senist maailmakorda, muutub seetõttu üldiselt selgemaks.
Teisel pool asus Lääs Ukrainat relvastama juba enne sõja puhkemist, Balti riikidega esirinnas. Sellest ajast alates on relvaabi Ukrainale kasvanud ning viimati sel nädalal ütles Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov, et on kindel, et riik saab varsti Läänest endale vajalikud tankid ja hävitajad.
USA on lubanud Ukrainale uut õhutõrjeabi, et kaitsta riiki Iraani droonide eest. USA ja Iraan on samuti pikka aega vaenu ajanud. Nüüd näib kaudne sõda nende vahel ka Ukrainas süvenevat.
Peaaegu kõik maailma sõjalised suurriigid hakkavad Ukraina tehingus ühel või teisel viisil oma sõna sekka ütlema. Peamine erand on Hiina, mis on kogu selle aja olnud sõja äärel. Ida hiiglane on olnud ettevaatlik, et Venemaaga suhted ei katkeks, kuid hoidunud näiteks relvade saatmisest.
Ka Hiinal on palju mängus, sest Aasiat võib iseloomustada kui omamoodi püssirohutünni. USA on hoiatanud, et Hiina võib proovida Taiwani rünnata juba sel aastal, ning lubanud saart sõjaliselt kaitsta. Hiina liitlane Põhja-Korea on seevastu kiirendanud tuumarelvaga ähvardamist ja raketikatsetusi, peamiselt selleks, et hirmutada USA liitlasi Lõuna-Koread ja Jaapanit.
Hiina sekkumine Ukraina sõtta viiks seega pinged suurriikide vahel täiesti uuele tasemele – ja maailma sammu võrra lähemale suurele sõjale.
USA president Joe Biden on määratlenud ühe kriitilise piiri: kui NATO riik saadab oma sõdurid Ukraina rinnetele, tähendab see Bideni sõnul praktiliselt sõja kuulutamist Venemaale ja kolmandat maailmasõda.
Hetkel ei viita miski sellele, et sellest liinist kõrvale kaldutakse. See on oluline, sest Biden on hoiatanud ka tuumasõja ohu ja isegi maailmalõpu võimalikkuse eest.
Musti prognoose on muidugi ka varem tehtud. Tuntud Rootsi konfliktiuurija Wilhelm Agrell ütles juba 2015. aastal, et lääneriikide ja terroriorganisatsioonide vahel on alanud kolmas maailmasõda. Aasta varem oli paavst Franciscus andnud sarnase hinnangu.
Teisalt kardeti ka tuumasõda peaaegu kogu Külma sõja vältel ning oht ei realiseerunud kunagi. Seda tuleks ka praegu taotleda ja loodetavasti läheb nii ka praegu.
Siiski on ka võimalik, et kolmanda maailmasõja lahingud juba käivad, kuid me ei tea veel seda. Ajalugu kirjutatakse ainult tulevikus, kui oleviku sündmused on minevik.
Kui Saksamaa 1939. aasta septembri esimesel päeval Poolat ründas, ei saanud kaasaegsed aru, et algas Teine maailmasõda. Näiteks USA-s tehti sõja nimi ametlikuks alles 1945. aasta septembris – tubli nädal pärast seda, kui sõda ise oli juba lõppenud.
