Kremli pressiesindaja süüdistas Nord Streami gaasijuhtme sulgumises Venemaa-vastaseid sanktsioone ja andis mõista, et juhe ei avane enne, kui sanktsioone leevendatakse.
„Probleemid gaasi pumpamisel tekkisid Lääneriikide poolt meie riigile ja mitmele meie ettevõttele kehtestatud sanktsioonide tõttu,” vahendas Peskovi juttu Financial Times.
„See on Lääne, antud juhul eriti Euroopa Liidu, Kanada ja Suurbritannia süü, et olukord on nii kaugele arenenud,” ütles Peskov uudisteagentuuri AFP teatel.
Venemaa riiklik gaasifirma Gazprom teatas eelmisel reedel, et ei ava plaanipäraselt kasutusest väljas olnud torujuhet Nord Stream 1 laupäeval, kuna torujuhtme kompressorjaama ainsas turbiinis tuvastati õlilekked.
Gazprom ei öelnud, kui kaua lekete parandamine aega võtab. Ajalehe The Financial Times andmetel ütles Peskov esmaspäeval, et Venemaa ei saa Nord Streami gaasivooge taastada enne, kui Lääneriigid sanktsioonid tühistavad.
Peskovi sõnul takistavad Lääneriikide kehtestatud sanktsioonid Nord Streami hooldamist. Tema sõnul pole Lääneriigid andnud Gazpromile piisavaid juriidilisi garantiisid, et hooldusesse saadetud turbiinid tagastatakse.
Suve jooksul on tähelepanu pälvinud üks Nord Streami turbiinidest, mis oli Kanadas hoolduses ja on praegu kinni Saksamaal. Venemaa väitel takistavad Lääne sanktsioonid turbiini tagastamist Gazpromile, kuid Saksamaa sõnul takistab turbiini tagastamist Venemaa ise.
Euroopa Komisjoni pressiesindaja ütles esmaspäeval, et kui Nord Streami torujuhtme töös peaks tekkima tehniline probleem, võib Venemaa saata Euroopasse praegusest rohkem gaasi teiste suundade kaudu, kuid seda on otsustatud mitte teha. Pressiesindaja sõnul on see tõend, et Venemaa kasutab oma Euroopa gaasitarneid relvana.
Venemaa piiras Nord Streami kaudu gaasitarneid esimest korda juba juunis, kui vähendas torustikku läbiva gaasi koguse tavapärasest 40 protsendini. Juulis piirati gaasivoogu 20 protsendini tavapärasest.
Venemaa gaasitarnete piiramine süvendanud kriisi juba niigi ebastabiilsel energiaturul. Gaasitarnete vähenemine puudutab eelkõige Saksamaad, kus Vene gaasi on laialdaselt kasutatud nii kütteks kui ka tööstuse toorainena.
