Türgi president Recep Tayyip Erdoğan taotleb veelgi tihedamaid suhteid Venemaaga, et saada abi majandusprobleemide lahendamisel enne järgmisel aastal toimuvaid valimisi.
Türgi eesmärkide hulgas on hinnaalandused ja liirides maksed energia impordi eest, ütlesid mitmed anonüümseks jääda soovinud Türgi ametnikud. Türgi maagaasi eelarve ületab sel aastal 50 miljardit dollarit ja Venemaa on suurim energia tarnija, vahendab Bloomberg.
Reedel Usbekistanis Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kohtumisel soovis Erdoğan maagaasile 25-protsendilist allahindlust ja kokkulepet, et Türgi võib tasuda osa oma arvest liirides, ütlesid asjaga otseselt kursis olevad Türgi kõrged ametnikud.
Putin ütles reedel, et peagi jõustub Ankaraga varasem kokkulepe maksta veerand gaasi impordist rublades.
„Nagu te teate, hakkab meie kokkulepe Venemaa gaasi tarnimise kohta Türgile 25 protsendi ulatuses rublades toimima lähiajal,” ütles Venemaa liider Erdoğanile, kui nad kohtusid kolmandat korda viimase kolme kuu jooksul.
Osa rahast on Venemaalt juba Türki voolanud. Riigifirma Rosatom saatis juulis umbes 5 miljardit dollarit tütarettevõttele, mis ehitab Türgis tuumaelektrijaama. See ülekanne suurendas Türgi reserve.
Käesoleva aasta lõpus peaks Türgi jooksevkonto puudujääk ulatuna 47 miljardi dollarini ja liiri kehv tootlus muudab võlgade maksmise kulukamaks. Ülemaailmne energiahindade hüppeline tõus on lisanud koormust.
Igasugune abi majanduse turgutamiseks võib Erdoğanile suure tõuke anda, kuna tema reitingud kõiguvad ajalooliselt madalaimal tasemel. Türgi hinnatõus ületab 80 protsenti ja seda vähem kui aasta enne juuniks kavandatud valimisi.
NATO liikmesriigi Türgi jaoks ei tähenda suhe Moskvaga ainult võimalikku rahalist abi, vaid strateegilist partnerlust, mida ta saab kasutada Läänes mõjuvõimu suurendamiseks.
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on Erdoğan olnud keerulises olukorras. Ta on esitlenud Türgit vahendajana ja hiljem aitas ta pidada läbirääkimisi Ukraina Musta mere sadamatest viljasaadetiste taastamiseks. Ühelt poolt on ta aidanud Ukrainat relvastada, on ta teiselt poolt kaitsnud avalikult Putinit sanktsioonide eest ja kutsunud riike üles Venemaad mitte „alahindama”.
Erdoğani suhted Ukrainaga, sealhulgas relvade, näiteks droonide tarnimine, on samuti Moskvat pikka aega häirinud. Ankara jääb aga Putini jaoks oluliseks partneriks, kuna Venemaa sissetungi tõttu kehtestatud rahvusvahelised sanktsioonid on sulgenud muud kaubandus- ja investeerimisvõimalused. See on juhtunud pärast seda, kui Türgi ja Venemaa on viimastel aastatel suhteid tihendanud, hoolimata Süüria sõja pärast tekkinud hõõrumistest.
Erdoğan on pöördunud rahalise abi saamiseks ka Pärsia lahe Araabia riikide poole. Rahandusminister Nureddin Nebati juhib jõupingutusi Katarilt ja Araabia Ühendemiraatidelt edasise abi saamiseks pärast kahte pikendatud lepet Türgi keskpangaga, teatasid Türgi ametnikud.
Türgi on taotlenud sarnaseid tehinguid ka Saudi Araabiaga alates lähenemise algusest selle aasta alguses. Saudi Araabia kroonprints Mohammed bin Salman külastas Ankarat juunikuus ja see lõpetas aastaid kestnud tülitsemise.
