Soome valitsuse järgmise, 2023. aasta eelarve eelnõus on kaitsevadkonna eraldistena välja toodud 6,1 miljardit eurot. Seda on 1,0 miljardi euro (20%) võrra rohkem kui käesoleva aasta eelarves.
Kasvu põhjustab peamiselt kaitseväe tegevuskulude taseme tõus, mis on tingitud tegevuskeskkonna muutustest, kaitsematerjalide hankimisest ja riigikaitse organisatsioonide tegevuse toetamisest.
Eelarve eelnõus on ka 272 miljonit eurot eraldisi hävitajate soetamisest tuleneva võimaliku valuutakursi kahju katteks.
Pingeline rahvusvaheline julgeolekuolukord rõhutab kaitse tähtsust. Nüüd tehakse sellesse ajalooliselt suuri investeeringuid, ütles kaitseminister Antti Kaikkonen. Tema sõnul valmistutakse ka lähenevaks NATO liikmelisuseks. Soome julgeoleku eest hoolitsetakse.
Kaitseväe tegevuskulud suurenevad eelarve eelnõus 137 miljoni euro võrra. Kasv tugevdab kaitseväe isikkoosseisu, parandab materiaalse varustatuse taset ning suurendab täiendõppustel koolitatavate reservväelaste arvu. Lisaks vaadatakse üle naistele makstava ajateenistuse toetuse suurus, et kajastada paremini vabatahtlikust ajateenistusest tulenevaid kulusid, näiteks isikliku varustuse soetamist. Naiste reservtoetus tõuseb 2023. aastal 0,50 eurolt 1,50 euroni päevas.
Järgmise aasta eelarve eelnõus on kaitsematerjalide ostudeks ette nähtud 1,6 miljardit eurot, mis on 765 miljonit eurot rohkem kui 2022. aasta eelarves. Summat kasutatakse peamiselt kaitsevõime materiaalseks tugevdamiseks vastavalt tegevuskeskkonna nõuetele.
