Venemaa teenib palju rohkem fossiilkütuste müügist kui kulutab sõja peale, on välja arvutanud Soomes tegutsev Energia ja Puhta Õhu uurimisinstituut CREA.

Alates Venemaa rünnaku algusest on Venemaa teeninud kütuste müügist 158 miljardit eurot, aga sõjalised kulutused on olnud 100 miljardi ringis, vahendab Spiegel.

Analüüsi aluseks on nafta, gaasi ja kivisöe eksport käesoleva, 2022. aasta 24. veebruarist kuni 24. augustini, kusjuures hinnati laevanduse ja torujuhtmete andmeid. Need näitasid, et EL oli kütuste suurim ostja 85 miljardi euroga, järgnes Hiina 35 miljardi euroga. EL-is oli suurim ostja Saksamaa 19 miljardi euro suuruse mahuga, olles sellega Hiina järel maailmas suuruselt teine ​​Venemaa fossiilkütuste ostja.

CREA analüütik Lauri Myllyvirta selgitas, et Venemaa teenib hoolimata ekspordimahtude langusest fossiilkütustega endiselt rekordkasumit. „Selle vastu võitlemiseks peavad valitsused kehtestama Venemaa impordile maksud või hinnalaed ning kiirendama energiasäästu meetmeid,” märkis Myllyvirta. Eelkõige tuleb vähendada nafta ja gaasi tarbimist, kiirendades puhta energia kasutamist ja elektrifitseerimist läbi soojuspumpade ja elektrisõidukite.

Vaatamata jõupingutustele on Saksamaa jätkuvalt sõltuv Venemaa energia impordist, eriti alates sissetungi algusest.