Sügisel on koroonaviirusesse haigestumus ja haiguskoormus Soomes ja paljudes teistes Euroopa Liidu riikides tõusnud. Nakatumised sagenevad talve lähenedes. Koroonaviiruse levikut saab igaüks oma tegudega ära hoida.

Haiglaravi vajavad koroonahaiged on peamiselt vanemad ja nõrgemad inimesed. Haiglaravi koormuse kasv on põhiliselt esmatasandi statsionaarsetes raviasutustes. Nõrga tervisega inimesed satuvad sagedamini haiglasse ja sümptomaatilisi nakatumisi esineb jätkuvalt. Haiglaravi vajaduse kujunemine järgib nõrkade nakatumiste olukorda, edastab Soome sotsiaal- ja terviseministeerium.

Eesmärk on kaitsta neid elanikkonna osi haiglaravi ja surma eest uute koroonavaktsiini doosidega koos gripivaktsiinidega. Lisaks on gruppe, kellele praegused vaktsiinid ei paku piisavat kaitset ning eelkõige soovitakse neid õigel ajal alustatud ravimite manustamisega kaitsta surma ja raske haigestumise eest.

Epideemiaid, mis levivad raske haigestumise riskigruppi kuuluvate inimeste seas, näiteks hooldekodudes, jälgitakse aktiivselt ja nendega võideldakse.

Koroona levikut saab igaüks oma tegevusega piirata

Koroonaviiruse levikut saab igaüks oma tegevusega piirata. Vaktsineerimine kaitseb hästi raskemate haigusvormide eest, kuid ei hoia tõhusalt ära nakatumisi ühiskonna tasandil. Nakatumise ohtu saab vähendada heade hügieenitavade ja ägeda hingamisteede nakkushaiguse sümptomite ilmnemisel kodus püsimisega.

Sotsiaal- ja terviseministeerium jälgib koostöös terviseametiga pidevalt epideemia olukorda. Säilitatakse riiklik ja rahvusvaheline valmisolek epideemialaineteks, mida võivad tulevikus põhjustada uued viirusevariandid.

Terviseamet on oma kodulehele koondanud põhiteabe koroonaepideemia jälgimise kohta.