Bruegeli mõttekoja andmetel läheneb Euroopa energiakriisi hind 500 miljardile eurole, kuna valitsused kiirustavad hüppeliselt tõusvate hindade lööki pehmendama.
Euroopa Liidu 27 liikmesriiki on seni eraldanud 314 miljardit eurot, et leevendada energiakriisi mõju tarbijatele ja ettevõtetele, samas kui Ühendkuningriik on eraldanud 178 miljardit eurot, näitab Bruegeli täna kolmapäeval, 21. septembril avaldatud hinnang.
Kasvav eelarvekoormus – EL-i energiakriisi kulutused moodustavad 1,7 protsenti bloki sisemajanduse koguproduktist – tuleneb Euroopa riikide hädast kiireneva inflatsiooni ja süngete majandusväljavaadetega. EL-i ministrid peavad läbirääkimisi hädaolukorra lahendamise plaani üle, mis suunab energiaettevõtete kasumi haavatavatesse majapidamistesse ja ettevõtetesse. Lepinguni loodetakse jõuda 30. septembris, see sisaldab ka elektrihinna ülempiiri ja eesmärki vähendada elektrinõudlust, kuna Moskva piirab gaasivoogusid, vahendab Bloomberg.
„Algselt kavandatud ajutise vastuse asemel sellele, mis pidi olema ajutine probleem, on need meetmed kasvanud ja muutunud struktuurseks,” ütles Brüsselis asuva Bruegeli teadur Simone Tagliapietra. „See summa peaks suurenema, kuna energiahinnad püsivad kõrgel. See ei ole riikide rahanduse seisukohast ilmselgelt jätkusuutlik.”
Kuigi Bruegeli hinnangud hõlmavad meetmeid nagu madalamad käibemaksumäärad elektrile, küttetoetused ja meetmed mõne energiaettevõtte ülvee pealval hoidmiseks, ei kajasta need täielikult likviidsustoetuse ulatust kogu Euroopas. Saksamaal riigistab valitsus energiafirma Uniper SE, mis hõlmab ettevõttesse 8 miljardi euro süstimist ja Soome energiafirma Fortum Oyj enamusosaluse ostmist.
Tagliapietra sõnul ähvardavad energiakriisi tõusvad kulud süvendada EL-i liikmesriikide majanduslikku ebavõrdsust.
„Sellise sekkumise tasemega kaasneb ka killustumise oht kogu Euroopas: valitsused, kellel on rohkem võimalusi, saavad energiakriisiga paratamatult paremini hakkama, konkureerides talvekuudel oma naabritega piiratud energiaressursside pärast,” ütles ta. „Seega on oluline kavandada poliitikaid, mis suudavad tagada eelarve jätkusuutlikkuse, ja koordineerida seda eelkõige ELi riikide vahel.”
