Ukrainlased on pahased president Volodõmõr Zelenski peale, kes oli teadlik, aga varjas infot Venemaa rünnaku kohta.
Zelenski ütles väljaandele Washington Post, et kui ta oleks info avalikustanud, siis oleksid inimesed sattunud paanikasse ja Ukrainast minema jooksnud ning riik oleks kaotanud alates eelmise, 2021. aasta oktoobrist 7 miljardit eurot kuus. Sellisel juhul oleksid venelased hõivanud Ukraina kolme päevaga.
Nüüd aga õnnestus Ukrainal vastu pidada ja Vene väed Kiievi alt tagasi lüüa. Zelenski ütles, et nii küüniliselt kui see ka ei kõla, oli see nende inimeste teene, kes jäid ja kaitsesid oma kodu.
Zelenski kommentaarid on tekitanud ukrainlastes raevu. Tema sõnu on muu hulgas kommenteerinud kohaliku väljaande Ukrainska Pravda peatoimetaja Sevgil Musaieva. Ta kirjutas sotsiaalmeedias, et võtab presidendi öeldut isikliku solvanguna. Ta kirjutas, et on selge, et presidendi kommentaarid alahindasid nii tema kui miljonite teiste ukrainlaste otsustusvõimet.
Musaieva kirjutab, et tema poleks riigist põgenenud, kui asjast oleks avalikult räägitud. Ta pani aga kahtluse alla selle, kas majanduses potentsiaalselt kaotatud miljardeid on paslik panna samale pulgale inimeludega.
Ukraina kirjaniku Kateryna Babkina arvates aga pani Zelenski info avaldamata jätmisega toime tõsise eksimuse kogu rahva suhtes.
See, et ohtlikuks muutunud piirkondades elavaid tsiviilisikuid – eriti lapsi, vanureid või liikumispuudega inimesi – rünnaku eest ei hoiatatud, polnud mitte viga, arusaamatus või prohmakas, vaid kuritegu, kirjutab Babkina.
Zelenskit on samas kaitstud väitega, et ukrainlastel oli juurdepääs Internetile ja Ameerika luurearuannetele.
Paljud tunnistavad, et teadsid, et sõda võib oodata, aga lihtsalt ei tahtnud sellesse uskuda, sest sõda peeti liiga jubedaks, et see võiks olla tõsi.
Soome Välispoliitika instituudi teadur Ryhor Nizhnikau ütles Iltalehtile, et praegu kuuldud ülestunnistuste analüüs algab Ukrainas alles hiljem. Praegu on rahvas suuresti ühel meelel selles, et tülitsemine asja ei paranda.
Ukrainlased ei pruugi niikuinii Zelenskit toetada, märkis Nizhnikau, vaid usaldatakse kogu valitsust ja riigi tegevust. Iga üksust, kes võitleb Venemaa vastu.
Enne sõda oli Zelenski toetus languses. Teda kritiseeriti eelkõige selle pärast, et kodanikuühiskonna huvide asemel keskendus ta enda mõjuvõimu suurendamisele.
Osa tema tehtud vigu pole Lääne meedias avaldatud, kuid Nizhnikau sõnul on neid kogunenud rohkem, kui Zelenski sõjaaegse kuvandi põhjal võiks arvata. Varem ei olnud president kaugeltki nii läänemeelne kui pärast 24. veebruari.
Asjaolu, et Zelenski teadis sõjast enne selle algust, ei ole Nizhnikau hinnangul probleemi tuum. Tõe varjamisest palju tõsisem viga oli see, et rahvas polnud sõjaks ette valmistatud. Selle asemel eksitas Zelenski mõningaid inimesi toimuva osas.
Isegi kui Ukraina ei usaldanud täielikult USA luureteenistust, siis vähim, mida oleks saanud teha, oli rahva ettevalmistamine Venemaa rünnakuks, märkis Nizhnikau. Muidugi oli sõjavägi valmis, aga poliitilised otsustajad mitte.
Valitsus on sõja algusest peale andnud rahvale alusetult suuri lootusi, hindab Nizhnikau. Väidetakse, et Ukraina võidab ikkagi sõja ja võtab Krimmi poolsaare endale tagasi, kuid see hinnang ei pruugi põhineda reaalsusel.
Kui rahvas sellisest eksitamisest aru saab, on väga lihtne Zelenskit selles süüdistada. Seetõttu usub Nizhnikau, et see küsimus tõstatatakse kindlasti Ukraina järgmistel valimistel.
