Soomes levib koroona praegu taas kulutulena. Värske USA uuringu kohaselt võib koroona kolmandat korda põdemine olla kahest esimesest raskem, seetõttu tahetakse Soomes uuesti näomaskid kasutusele võtta.
Koroonapandeemia algas enam kui kaks ja pool aastat tagasi, aga teave haiguse ja sellega seotud terviseohtude kohta on pidevalt muutunud. Uut infot tuleb kogu aeg peale, vahendab Iltalehti.
Kui algne Wuhanis levima hakanud SARS-CoV-2 muundus, siis muutus see kergemini nakkavaks, aga haigus kulges leebemalt. Algul oli lootus, et koroona põdemine annab pikaajalise, koguni eluaegse immuunsuse. Nii aga ei juhtunud.
Praeguseks on enamus soomlasi koroona juba korra läbi põdenud, mõned on seda põdenud enam kui kolm korda. Pandeemia algul arvati, et läbipõdemine annab kaitse vähemalt pooleks aastaks.
Nüüd aga võib koroona uue variandiga BA.5 nakatuda juba kuu aega pärast eelmist põdemist.
Praegu on Soome haiglates ravil ligi 700 koroonapatsienti. Tänavuse aasta kevadel oli haigestumise tippajal haiglas ligi 1000 koroonapatsienti. Nüüd kardetakse, et kui koolid algavad ja inimesed lähevad tagasi tööle, siis hakkab BA.5 väga kiiresti levima.
Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS peaarsti asetäitja Eeva Ruotsalainen prognoosib, et nakatumiste arv hakkab kasvama. Septembris on näha, mis suunas asi liigub.
Ruotsalaineni sõnul haigestub terve ühiskond, sealhulgas meedikud ja see peegeldub tervishoiu tegevuses. Nakatumise kasv algas HUS-i töötajate hulgas juba juulikuus. Praegu on käimas juba nakatumiste uus laine.
USA-s läbi viidud värske koroonauuring on pannud meedikud muretsema, kuna iga uus koroonaga nakatumine suurendab surma ja tüsistuste ohtu. Uuring põhineb enam kui 5 miljoni patsiendi andmetel. Mõned neist olid põdenud koroonat kolm korda.
Uuringus vaadeldi seda, mis juhtub, kui inimene põeb koroonat mitu korda. Uuringu järgi oli neil, kes põdesid koroonat vähemalt kaks korda, koguni kaks korda suurem oht haiguse tagajärjel surra ja kolm korda suurem oht sattuda pärast uut haigestumist haiglasse kui neil, kes polnud koroonat põdenud.
Kaks või enam korda koroonat põdenutel oli ühtlasi suurem oht südame- ja kopsukahjustuse ning neeruhaiguste tekkeks. Kasvas oht haigestuda 2. tüüpi diabeeti ja närvisüsteemi häirete oht.
Uuringus võeti vaatluse alla andmed vahemikus 1. märts 2020 kuni 4. september 2021. Selleks ajaks olid inimesed vaktsineeritud kahe, mõned ka kolme doosiga. Uuringust selgus, et tervisekahjustuse oht oli haigestumisel ka neil, kes olid vaktsineeritud.
Uuringu läbiviimise ajal levisid teistsugused viiruse tüved kui praegu. Uuringus vaatluse all olnud inimesed olid keskmiselt 60-aastased, kel on noortest suurem südame- ja veresoonkonna haiguste ning diabeedi oht.
Sel, miks iga järgnev nakatumine on eelmistest ohtlikum, võib olla mitmeid põhjusi. Mehhanism, miks iga järgnev nakatumine on eelmistest ohtlikum, pole teadlastele veel päris selge. On arvatud, et iga nakatumine nõrgendab organismi vastupanuvõimet. Koroonal on omadus kahjustada inimese immuunsüsteemi, ütles Ruotsalainen.
Soome terviseameti esindajad avaldasid juuli lõpus arvamust, et koroonapandeemiast on saanud endeemia, mis tähendab, et haigus jääb maailmas regulaarselt korduma. Ruotsalaineni sõnul aga pole pandeemia veel möödas. Tema sõnul ollakse jätkuvalt pandeemia, mitte endeemia faasis. Samal arvamusel on ka Maailma terviseorganisatsioon WHO.
Ruotsalaineni sõnul on praeguse teabe valguses riskigruppi kuuluvatel ja eakatel inimestel hea üldse vältida koroonasse haigestumist, seda isegi siis, kui haigust on varem leebelt põetud üks või isegi kaks korda või pole veel kordagi koroonat põetud.
On võimalik, et isegi pärast haiguse mitmekordset põdemist jäädakse raskelt haigeks, seda isegi siis, kui varem pole haigust raskelt põetud. Eriti soovitatakse haigestumist vältida riskigruppi kuuluvatel ja eakatel inimestel.
Üle 60-aastastel ja riskigruppi kuuluvatel inimestel on soovitav lasta end vaktsineerida 4. vaktsiinidoosiga. Lisaks vaktsineerimisele on eakatel ja riskigruppi kuuluvatel inimestel soovitav kasutada FFP2 maski avalikes ruumides, töökohal ja ühistranspordis.
Ruotsalainen loodab, et Soome saadakse varsti juurde suukaudseid koduseks raviks mõeldud koroonaravimeid. Suvel saadi väike kogus koroonaravimit Paxlovid, aga sellest on puudus. Koroonaravimid on inimestele tasuta, aga neid jagatakse läbi tervishoiusüsteemi.
Kui USA uuringu tulemused peavad paika, siis on võimalik rasket haigestumist vältida lisaks vaktsineerimisele ka ravimitega, leiab Ruotsalainen.
