Soomes hakkavad sealsed pangad maksma investoritele tagasi Venemaa fondidesse jäänud raha. Seda tahetakse teha septembri lõpuks.
OP, Danske ja Nordea sulgesid Venemaa fondid kevade ja suve jooksul. OP info kohaselt olid inimesed teadlikud Venemaaga seotud riskidest, vahendab MTV.
Suuremad pangad tahavad maksta raha tagasi septembri lõpuks. Mitmed kümned tuhanded soomlased ootavad aga jätkuvalt oma investeeringute saatust.
Danske Bank ja Nordea teatasid Vene fondide sulgemisest aprillikuus. OP grupp järgnes juunikuus. Kõik need olid lõpetanud tehingud fondides juba veebruari lõpuks pärast seda, kui Venemaa ründas Ukrainat.
Fondidel oli nende sulgemise ajal ligi 30 000 omanikku, kellest enamus olid soomlased. Fondide koguväärtus oli veebruari lõpus ligi 380 miljonit eurot.
Pärast fondide sulgemist makstakse raha välja. Pärast laenude tagasimakseid on kavas vara omanike vahel laiali jagada. Pole aga teada, kuidas seda on võimalik sanktsioonide tõttu teha. Oma majanduse kaitseks keelati Venemaal kevadel välismaalastel kohapealsete börsiettevõtete osalusi müüa.
Praegu makstakse välja see raha, mis on fondides alles. Muu vara saab jagada välja siis, kui kauplemine Vene börsil välismaalaste jaoks uuesti avaneb ning kui sanktsioonid ja valuutavahetuspiirangud ei takista vara müüki. Olukord venib tõenäoliselt sama pikalt nagu jätkub sõda.
Kolmest fondist oli enamus investoreid OP-l, mis reklaamib end kui Soome suurimat pangagruppi. OP fondis oli selle sulgemise ajal ligi 16 000 osakuomanikku. Danske fondis oli investoreid ligi 4800, kellest enamus olid soomlased. Nordeal oli investoreid ligi 10 000, kellest umbes pooled soomlased.
Danske andmetel olid investeeritud summad kümnetest eurodest mitmesaja tuhande euroni. Kõrgema riskiga investeeringud on olnud tavaliselt osa suuremast investeerimisportfellist.
Kokkuvõttes on aga investeeringud Vene fondidesse olnud tagasihoidlikud, kuna investorid on teadvustranud riske. Venemaa fondide omanike arv oli languses juba enne kui sõda veebruaris laienes. Selle põhjuseks oli üldine rahutus turgudel.
Venemaa fondide kõrval on pangad investeeringud Venemaale ka Ida-Euroopa ja arenevate turgude fondide kaudu. Nordea Ida-Euroopa fond koosnes aasta algul kahe kolmandiku ulatuses Venemaa aktsiatest. Fond enam Venemaale ei investeeri, põhirõhk on Poolal, Tšehhil ja Türgil. Fondi osakuomanikest pooled on soomlased. Kuivõrd Vene väärtpaberid on hinnatud fondis sisuliselt nulli, siis soovitatakse inimestel fondist raha väljavõtmisega oodata.
Osa Soome pankadest vähendas Venemaa investeeringuid juba varem. Näiteks Säästöpankki liitis Venemaa fondi Ida-Euroopa fondiga juba eelmise, 2021. aasta novembris. Põhjuseks tõi pank vähese tootluse.
S-Pank loobus aktsia- ja intressifondides pea kõikidest Vene investeeringutest, kui sõja oht kasvas liiga suureks. Pank teatas märtsikuus, et pank kaitses klientide vara Vene turu kokkukukkumise eest. Investeeringuid Venemaale sai teha teiste pankade kaudu.
