Soome parlamendi õigusvolinikule ja valitsuse õiguskantslerile on esitatud koroona piirangutega seoses enam kui 3000 kaebust. Need puudutavad ametivõimude tegevust.
Üks kaebus oli näiteks selle kohta, kus Soome idaosas asuvas Mikkeli keskhaiglas keelati vanematel olla vastusündinud lapse juures. Laps oli hingamisraskuste tõttu intensiivis, vahendab Iltlehti.
Vanemate juuresoleku keeld põhines Lõuna-Savo sotsiaal- ja terviseteenuste pakkuja Essote poolt välja antud juhistel vastsündinute ravi ja intensiivravi kohta koroonaepideemia ajal.
Parlamendi õigusvoliniku asetäitja Maija Sakslin leidis, et Mikkeli keskhaiglas oli käitutud valesti. Essotel polnud seadusest tulenevaid õigusi keelata vanemaid olla vastsündinud lapse juures. Keeluga rikuti põhi- ja inimõigustega kaitstud vanemate ja laste õigusi.
Sakslin tegi otsuse eelmise, 2021. aasta detsembris. Juhtum oli Mikkeli keskhaiglas koroonapandeemia alguses, 2020. aasta aprillis.
See kaebus on üks paljudest parlamendi õigusvolinikule esitatud kaebustest, mis on ühel või teisel moel seoses koroonapandeemiaga. Juulikuu lõpu seisuga oli neid tehtud ligi 2300.
Neist kaebustest 1106 tehti eelmisel aastal ja 931 aastal 2020. Käesoleval aastal on kaebusi olnud vähem – praeguseks 230. Möödunud aastal oli selleks ajaks neid juba 681.
Lisaks on õigusvolinik võtnud kümneid juhtumeid ise ette. Neist viiendiku puhul on antud juhised, kuidas oleks pidanud tegustema. Nii oli see ka Mikkeli keskhaigla juhtumi puhul. Keskhaigla oleks pidanud kaaluma alternatiivseid meetodeid, mis oleks võimaldanud vanematel viibida kohal tervisele ohutul viisil ning teiste elusid ja tervist ohustamata, märkis Maija Sakslin oma otsuses.
Ametiasutusi puudutavad koroonakaebused olid peamiselt suunatud õigusvolinikule, kuid soomlased on neid esitanud ohtralt ka teisele seaduslikkuse järelevalve teostajale ehk õiguskantslerile.
Õiguskantsler Tuomas Pöysti sõnul oli augusti alguseks õiguskantslerile laekunud kokku veidi enam kui tuhat koroonaga seotud kaebust. Neist umbes pooled puudutavad valitsuse tegevust.
Pöysti sõnul olid kaebused seotud näiteks äkilisele digiteenustele üleminekuga. Koroona süvendas ka muid probleeme. Kui mõni asutus oli ummikusse jooksnud, hakkas see õiguskantsleri büroos endast märku andma. Selle konkreetne näide on sotsiaalkindlustusega seotud menetlusajad ja viivitused. Pöysti ütleb, et seda teemat lahendati seadusandlusega esimesel koroona-aastal ja seda osaliselt ka õiguskantsleri initsiatiivil.
Parlamendi õigusvolinikule tuli palju kaebusi vanurite hooldeasutuste külastuskeeldude kohta. Mõnel pool olid keelud liiga karmid. Lisaks kaevati näiteks selle üle, et vanurid olid suletud oma tubadesse kaheks nädalaks. Vaidlus oli selle üle, kas vanurite kohta anti määrus või soovitus ja kuidas seda praktikas rakendati.
Õiguskantslerile tehtud kaebustes on välja toodud ametiasutuste infoedastust. Tuomas Pöysti ütleb, et kaebuste põhjal on infoedastust ja juhiseid sageli peetud ebaselgeks ja puudulikuks. Kaebajate hinnangul on soovida jätnud ka näiteks koroonapiirangutega seotud otsuste põhjendatus ja läbipaistvus.
Kuigi juhiseid andsid ametivõimud, tegid praktikas otsuseid konkreetsed ametnikud. Need ametnikud pidid aga toime tulema kiiresti muutuva olukorraga, kus iga päev tulid uued juhised ja soovitused.
Palju on tulnud kaebusi seoses piirivalve tegevusega. Tegemist oli laialt tähelepanu pälvinud olukorraga, kui 2020. aasta kevadel pandi piirid nö kinni. Sel ajal valitses ebakindlus, kas Soome kodanik võib Soomest lahkuda ja kodumaale tagasi pöörduda. Sellele vastati ühemõtteliselt, et saate, kuid paljud tundsid, et piirivalve keelas neil Soomest lahkuda.
Piirivalve leidis, et on püüdnud edastada ainult üldist nõuannet reisimisest hoidumiseks. Ometi selgub kaebustest, et mitmed inimesed on pidanud neid nõuandeid ja manitsusi nii siduvaks, et tundsid, et on sunnitud riigist lahkumise plaanist loobuma, märgib parlamendi õigusvoliniku asetäitja Pasi Pölönen 2020. aasta novembris tehtud otsuses.
Koroona asemel räägitakse viimastel kuudel rohkem Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu. Tänavapildis on vähe maskis inimesi. Festivale külastavad suured rahvamassid.
Lähiminevikku meenutavad kätepuhastusvahendi dosaatorid poodide sissepääsu juures, kuid muidu ollakse paljuski naasmas vana normaalsuse juurde, mis 2020. aasta kevadtalvel kiiresti kadus.
Nüüd on juba võimalik tagasi vaadata ja hinnata, kuidas Soome ametivõimud koroona üle elasid. Päris hästi, ütleb õigusvoliniku asetäitja Pasi Pölönen. See on erinev, hindab õiguskantsler Tuomas Pöysti.
Üldise tähelepanekuna võiksin öelda, et sotsiaalne rahu on Soomes säilinud, institutsioonid on toiminud ka erandlikes olukordades ning õigusriigi põhimõtteid on üldiselt suudetud järgida, ütleb Pölönen. Ta juhib tähelepanu, et seda oli võimalik teha hoolimata asjaolust, et seadusandlus ei võtnud piisavalt arvesse sellist olukorda nagu pandeemia.
Tugev hea halduse ja õigusemõistmise traditsioon pani Pöysti sõnul aluse sellele, et Soome riigiasutused tulid hästi toime ning suutsid kiiresti digiteenustele üle minna. Samuti hoidsid nad ära õigussüsteemi ülekoormust. Kaugistungid ja muu säärane on võimaldanud muu Euroopaga võrreldes asju kiiremini ajada.
Pöysti sõnul oli hullem, kui tekkisid uued ja kummalised olukorrad. Vastutuste jagamises ilmnes ebaselgust ja juhtimine oli passiivne.
Näiteks toob Pöysti lennujaamade olukorra koroonaepideemia algfaasis 2020. aasta kevadel. Toona imestati palju just Helsingi-Vantaa lennujaamas käivitatud koroonavastaste meetmete üle ja toodi välja puudujääke.
Õiguskantsleri asetäitja Mikko Puumalaineni poolt 2020. aasta oktoobris tehtud otsuse kohaselt oli süüdlane selgunud. Selle otsuse kohaselt ei juhtinud sotsiaal- ja tervishoiuministeerium olukorda piisavalt. See tõi kaasa tarbetuid haigestumisi ja asjatut tüli, ütleb Pöysti.
Kokkuvõttes andis Soome mudel tervise esikohale seadmise osas Pöysti sõnul soovitud tulemuse. Kui vaadata liigsuremust, siis oli Soome Euroopas üks paremaid.
