Venemaa ja Ukraina süüdistavad teineteist Zaporižja tuumajaama pommitamises. Soome Aleksandri instituudi külalisteaduri Ilmari Käihkö väitel on mõlemal osapoolel motiiv tuumajaama ründamiseks.

Zaporižja tuumajaam on Euroopa suurim. Eile toimus jaamas taas rünnak, nii nagu ka eelmisel nädalal. Venemaa ja Ukraina süüdistavad rünnakutes teineteist, vahendab Yle.

Soome asjatundja, Aleksandri instituudi külalisteaduri Ilmari Käihkö väitel on mõlemal osapoolel motiiv tuumajaama ründamiseks. Sõltumatud spetsialistid pole saanud minna kohale asja uurima.

Venemaa võib provotseerida ja ise rünnata ning ähvardada Ukrainat tuumakatastroofiga, ütles Käihkö. Ta lisas, et Ukraina korraldas juuli lõpus jaama territooriumile vähemalt ühe rünnaku.

Ukraina süüdistab Venemaad selles, et kasutab jaama sõjaväebaasina ning tulistab sealt Ukrainat. Ukraina jaoks on aga vastata väga raske, kui mitte võimatu. Seetõttu on Ukraina huvides sundida Vene väed jaamast lahkuma.

Rahvusvaheline aatomienergia agentuur IAEA on soovinud jaamas läbi viia sõltumatut kontrolli. Venemaa oleks sellest huvitatud, aga see pole poliitilistel põhjustel teostunud. Eksperdid peaksid minema jaama Venemaa kaudu, mis omakorda jätab mulje, et tegemist on Vene jaamaga.

Võitlus Euroopa suurima tuumajaama ümber on mäng tulega, mille tagajärjed on eelkõige ohtlikud ukrainlaste jaoks. Käihkö ütles, et teda ei lohuta see, kui mõni soomlane ütleb, et õnnetus jaamas Soomet ei puuduta, kui see võib olla sadade kilomeetrite ulatuses ohtlik Ukrainas. Jutt on katastroofilistest tagajärgedest.

Käihkö sõnul oleks Ukraina ja USA soov luua jaama ümber demilitariseeritud tsoon kõige parem lahendus õnnetuse ohu ärahoidmiseks. Venemaal pole aga mingit huvi sellega nõustuda. Venemaa jaoks on hea, kui saab kasutada jaama kaitsekilbina ning korraldada selle varjust rünnakuid Ukrainasse.

Tuumaelektrijaam on oluline ka elektri tootmise koha pealt. Jaam toodab viiendiku Ukraina elektrist ja Venemaa on juba planeerinud suunata sealt elektrit Krimmi.