Mitmed Euroopa riigid on hakanud Ukraina võimude ärgitusel taotlema viisakeeldu venelastele, aga see võib anda oodatule vastupidise tulemuse. Ettepanek toetab Kremli propagandat, mille kohaselt süveneb USA-s ja Euroopas russofoobia.

Londonisse saabus 1976. aastal dissidentlik vene kirjanik Vladimir Bukovski. Tema vastuseis kommunistidele sai alguse juba varajases nooruses, viimasel kursusel heideti ta koolist välja loata ajakirja toimetamise tõttu ja enne Suurbritanniasse jõudmist oli ta veetnud üle kümne aasta Nõukogude Liidus psühhiaatriahaiglates, töölaagrites ja vanglates, kirjutab Politico arvamustoimetaja Jamie Dettmer.

Pärast rahvusvahelist kampaaniat saatis Nõukogude võim Bukovski lõpuks välja, vahetades ta vangistatud Tšiili kommunistliku juhi vastu, ning peagi pärast käeraudades Šveitsi jõudmist läks ta edasi Suurbritanniasse, kus ta võeti avasüli vastu.

Nüüd on kahtlane, kas Bukovskit enam nii soojalt vastu võetaks. Paljud Suurbritannias elavad venelased kurdavad, et puutuvad oma rahvuse tõttu kokku vaenuliku suhtumisega. Ukraina võimude poolt õhutatud Vene-vastased kampaaniad on suunatud Vene kultuuri ja teaduse tühistamisele ning Euroopa ülikoolides õppivad vene tudengid väidavad, et russofoobia on muutunud normiks, süüdistades institutsioone aktiivses diskrimineerimisele kaasa aitamises.

Tõepoolest, Euroopas ei võeta vene teisitimõtlejaid enam nii avasüli vastu. Euroopas kõlavad üleskutsed panna piir venelastele täielikult kinni, mille eesmärk on venelaste kollektiivne karistamine.

Kuid see pole ainult vastuolus klassikaliste liberaalsete väärtustega, mis ei salli kogu rahvusliku või poliitilise grupi sihikule võtmist üksikute isikute tegude eest, on kollektiivne karistamine ka keelatud kokkuleppega nii rahvusvahelistes kui ka mitterahvusvahelistes relvakonfliktides – eelkõige Genfi konventsiooni artiklis 3 ja lisaprotokollides.

See ei ole aga takistanud Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit nõudmast kogu Euroopa Liitu hõlmavat viisakeeldu venelastele, väites, et blokk peab minema kaugemale, et isoleerida täielikult Venemaa provotseerimata rünnaku tõttu Ukraina vastu.

„Kõige olulisem sanktsioon on piiride sulgemine – sest venelased võtavad ära kellegi teise maa,” ütles Zelenski käesoleval nädalal väljaandele Washington Post ja lisas, et venelased peaksid „elama oma maailmas, kuni nad oma mõtteviisi muudavad”.

Ja kuigi mõned venelased üritavad seda teha, siis lisas Zelenski, et isegi neid, kes on sõjale vastuseisu tõttu Venemaalt põgenenud, ei tohiks sellest keelust vabastada. „Ükskõik milline venelane . . . tuleb sundida tagasi Venemaale,” ütles ta, väites, et Putini sõjas lasub süü kõigil kodanikel. „Nad ütlevad: „Sellel [sõjal] pole meiega midagi pistmist. Kogu rahvast ei saa ju vastutama panna, eks?” Elanikkond ise valis selle valitsuse ja nad ei võitle sellega, ei vaidle sellega ega karju selle peale,” ütles ta.

„Valis” on Zelenski poolt veider sõna, mida kasutada repressiivse režiimi kohta, mis korraldab võltsitud ja väljamõeldud valimisi, hävitab sõltumatut ja kriitilist meediat, sulgeb valitsusvälised organisatsioonid, mõrvab vastaseid nii kodu- kui välismaal ning vangistab teisitimõtlejaid ja muid ebamugavaid kriitikuid, sealhulgas Aleksei Navalnõi, Vladimir Kara-Murza ja akadeemikud nagu Gulagi ajaloolane Juri Dmitrijev.

Eesti on Ukraina liidri üleskutse omaks võtnud. „Lõpetage venelastele turistiviisade väljastamine. #Euroopa külastamine on privileeg, mitte inimõigus,” säutsus peaminister Kaja Kallas päev pärast Zelenski üleskutset sotsiaalmeedias. Ja neljapäeval teatas Eesti riik, et lõpetab Venemaa turistidele viisade väljastamise.

Soome valitsus kardab ühepoolselt venelastele Schengeni viisade andmisest keeldumist ja soovib, et seda toetaks EL-i keeld, aga Soome valitsus seisab nüüd silmitsi kasvava sisepoliitilise survega oma piiride sulgemiseks. Opositsioonipoliitik Kai Mykkänen märgib, et normaalsed suhted Venemaa ja Soome vahel ei ole praegu võimalikud, lisades: „On õige näidata venelastele, et ka nemad kui rahvas vastutavad praeguse režiimi säilitamise eest.”

Praegu on üksikud liikmesriigid, sealhulgas Poola, Tšehhi ja Balti riigid kehtestanud piirangud Venemaa kodanikele lühiajaliste viisade väljastamisel. Hoolimata sellest, et Euroopa Komisjon ütleb, et Schengeni viisade andmise üle otsustavad liikmesriigid, teevad Eesti, Soome ja Läti endiselt kõva lobitööd kogu ELi hõlmava keelu kehtestamise nimel ning see küsimus tuleb nüüd tõenäoliselt arutusele Euroopa Ülemkogul.

Kuid mida sellise keeluga saavutatakse ja kas see aitab sõja käiku muuta või konflikti piirata? Kas see aitab saavutada soovitud tulemust?

Kui see võib lühendada sõda või viia Putini kukutamiseni, siis võib-olla saaks kollektiivse karistamise heaks kiita. Kuid pole tõendeid selle kohta, et see nii juhtub.

Ukraina raev on täiesti arusaadav, nagu ka Kiievi soov teha või proovida kõike, mida ta suudab, et karistada Venemaad tema provotseerimata sissetungi ja barbaarse sõjategevuse eest, kus Vene väed on tulistanud elamurajoone ning hukanud ja vägistanud tsiviilelanikke.

Vaatepilt, kuidas venelased puhkavad Euroopas või hiilivad kõrvale majanduslikest sanktsioonidest, tehes sisseoste EL-i riikides või alustades Euroopas uut elu, teeb Ukrainale haiget ja on raskelt mõistetav neile, kes on näinud oma elukaaslasi, sugulasi ja sõpru suremas ning kelle elu on purunenud. Kuid venelased, kes on põgenenud – või tahavad seda teha – ütlevad, et nemadki on ohvrid, kuigi rõhutavad, et nad pole kaugeltki samal tasemel kui ukrainlased. Ka nende elud on purunenud.

Kremli vastased, sealhulgas vangistatud opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi abi Leonid Volkov, on viisakeeldude suhtes kriitilised. „Lääne poliitikud tunnetavad omal nahal valijate survet. Valijad nõuavad, et Venemaaga tuleb midagi ette võtta. Siis mõtleme välja kiire lahenduse: keelake venelastele viisad ja loodame, et see pöörab venelased Putini vastu,” kurtis Volkov.

Tema ja teised kahtlevad selles – ja kardavad, et need viisakeelud võivad toetada Kremli propagandaliini, et Euroopa ja USA ongi lihtsalt russofoobid. Putini pressiesindaja Dmitri Peskov seda juba sel nädalal märkis.