Venemaa president laiendas majandussõda Läänega, kui võttis oma dekreediga üle Sakhalin-2 gaasiprojekti, mida arendati koos Briti Shelli ja Jaapani firmadega Mitsui ja Mitsubishi.
President Vladimir Putini dekreediga luuakse uus firma, mis võtab üle kõik õigused ja kohustused senises ettevõttes Sakhalin Energy Investment Co, milles Shellil ja Jaapani investoritel oli alla 50-protsendiline osalus, vahendab Reuters.
Presidendi korraldus on seotud Venemaa suhtes kehtestatud Lääne sanktsioonidega ning see annab Vene valitsusele õiguse otsustada, kas välismaised partnerid saavad jääda.
Vene riigi kütusefirmal Gazprom on juba üle 50-protsendiline osalus Sakhalin-2 gaasiprojektis, mis omab maailmas ligi 4-protsendilist veeldatud maagaasi LNG turuosa.
See liigutus võib segi paisata LNG turu maailmas, kuigi Putin on öelnud, et Sakhalin-2 jätkab tootmist. Jaapan impordib ligi 10 protsenti oma LNG gaasist Venemaalt, seda peamiselt läbi Sakhalin-2-ga sõlmitud pikaajaliste lepingute. See käik seab ohtu ka kõik teised Venemaal tegutsevad välismaa firmad.
„Venemaa dekreediga sundvõõrandatakse sisuliselt välismaised osalused Sahhalin Energy Investment Companys, mis tähendab pingete edasist eskaleerumist,” ütles konsultatsioonifirma Wood Mackenzie peaanalüütik Lucy Cullen.
Paljud Lääne firmad on juba lahkunud, samas kui teised on öelnud, et väljuvad, kuid Putini samm lisab juba niigi keerukale protsessile takistusi neile, kes otsivad võimalust väljumiseks. Vene valitsus on valmistanud ette seadust, mis peaks peatselt vastu võetama, ja mis võimaldab riigil arestida lahkuda otsustavate Lääne firmade varad.
Shell on oma Venemaa varade väärtuse juba maha kandnud. Ettevõte andis juba mitu kuud tagasi teada, et kavatseb Sakhalin-2 projektist loobuda ja on pidanud läbirääkimisi potentsiaalsete ostjatega. Firma teatas reedel, et analüüsib Venemaa dekreeti.
Allikad on öelnud, et Shelli arvates riigistab Venemaa välisriikide firmade varad, samas kui Putin on korduvalt öelnud, et Moskva hakkab USA-le ja tema liitlastele kätte maksma Venemaa varade külmutamise ja muude sanktsioonide eest.
Sakhalin-2, milles Shellil on 27,5 protsendi miinus ühe aktsia suurune osalus, on 12 miljoni tonnise toodanguga üks maailma suurimaid LNG projekte. Selle toodang suunatakse peamiselt Jaapanisse, Lõuna-Koreasse, Hiinasse, Indiasse ja teistesse Aasia riikidesse.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et Venemaa ei näe põhjust veeldatud maagaasi tarnete peatamiseks Sakhalin-2-st ja lisas, et teiste projektide või investeeringute tulevik määratakse iga juhtumi puhul eraldi.
„Siin ei saa olla üldist reeglit,” ütles Peskov.
Jaapan, mis sõltub suuresti imporditud energiast, on öelnud, et ei loobu oma huvidest Sakhalin-2-s, milles Jaapani Mitsuil on 12,5 protsendi ja Mitsubishil 10 protsendi suurune osalus.
Jaapani peaminister Fumio Kishida ütles reedel, et Venemaa otsus ei peata koheselt LNG importi, samas kui Jaapani tööstusminister Koichi Hagiuda ütles, et valitsus ei pea dekreeti vara rekvireerimiseks.
„Dekreet ei tähenda, et Jaapani LNG import muutub kohe võimatuks, kuid ettenägematuteks asjaoludeks valmistumiseks on vaja kasutusele võtta kõik võimalikud meetmed,” ütles Hagiuda ajakirjanikele.
Ta ütles, et Jaapanil on kommunaalettevõtete ja linnade gaasitarnijate käes 2–3 nädala veeldatud maagaasi varud ning Hagiuda on küsinud oma USA ja Austraalia energiakolleegidelt alternatiivseid varusid.
Dekreedi kohaselt säilitab Gazprom oma osaluse, kuid teised peavad ühe kuu jooksul küsima Venemaa valitsuselt osalust uues ettevõttes. Valitsus otsustab, kas rahuldab taotluse.
