Vene analüütik ja mõttekoja R.Politik asutaja Tatjana Stajanova kirjutab New York Timesis ilmunud arvamusloos, milline on Venemaa presidendi Vladimir Putini suur plaan.
Tatjana Stajanova kirjutab, et on Vladimir Putinit jälginud enam kui kaks aastakümmet ning lähtub oma seisukohtades nii Putini tegevusest, poliitikast ja käitumisest kui ka tema siseringi aruteludest.
Stajanova arvates tundub, et Kreml jõudis mai lõpus järeldusele, et Venemaa võidab konflikti pikemas perspektiivis. Stajanova sõnul on Putinil nüüd selge plaan, mis koosneb kolmest dimensioonist.
Neist kolmest eesmärgist väikseim on kontroll Ukraina alade, esialgu Donetski ja Luganski oblastite üle. Stajanova sõnul on järgmine eesmärk Kiievi nõustumine Ukraina „venestamisega”, mis võtaks Ukrainalt võimalused oma riiki üles ehitada. Eesmärk kõlab ebareaalne, kuid Kreml usub, et Ukraina hakkab pärast aasta või paari pikkust sõda sisemiselt lõhenema ja langeb seejärel ilma sõjalise jõuta Venemaa käte vahele, kirjutab Stajanova.
Stajanova väitel on Putini kolmas ja kõige olulisem strateegiline eesmärk uus maailmakord. Stajanova usub, et Putin näeb kahte erinevat läänt: head ja halba – ning usub, et Venemaa jaoks on tekkimas „hea” Lääs. See Venemaa jaoks hea Lääs järgib näiteks Ungari Viktor Orbáni ja Prantsusmaa Marine Le Peni poliitikat.
Kui „hea” Lääs võimule tuleb, võib Putin naasta oma nõudmiste juurde takistada NATO laienemist, usub Stajanova. Kuigi eesmärk on peaaegu võimatu, usub Putin sellesse siiski, hindab Stajanova.
Varem või hiljem saab Putin olukorra tõsidusest aru ja just siis on ta kõige ohtlikum, usub Stajanova.
Venemaa alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse veebruari lõpus, kuid ebaõnnestus Kiievi alistamise katses. Nüüd on Venemaa eesmärgiks Ida-Ukraina vallutamine. Enne rünnakut esitas Venemaa NATO-le nõudmised, et NATO ei laieneks itta.
Soome ja Rootsi taotlesid NATO liikmestaatust mais ning praegu on NATO liikmesriikides käimas ratifitseerimisvoor.
