Rootslaste peaaegu igavikulised 100-aastased eluasemelaenud ja pea olematud tagasimaksed on tekitanud soomlastes hämmingut.
Kõigele vaatamata selgub, et laenusid ikka makstakse tagasi. Rootsi mees Matias räägib, et maksab laenu tagasi vabatahtlikult, kohustust ei ole. Laenusid on hea jõudumööda tagasi maksta, muidu koguneb liiga palju võlga, vahendab Yle.
Praegu on Rootsis kinnisvara puhul sissemakse 15 protsenti laenusummast. Rootslane Elita pole maksnud laenu tagasi kolm aastat. Algul polnud seda vaja teha koroona-ajal ja nüüd on üks aasta vaba tänu õpingutele.
Rootslane Pontus maksis laenu tagasi algul rohkem, nüüd vähem. Inflatsioon sööb võlga väiksemaks. Eluasemelaenu tähtaeg on 60 aastat ja maksta on jäänud veel 55 aastat.
Rootsi keskerakonna juht Annie Lööf tegi ettepaneku, et laenude tagasimaksmist peaks veelgi leevendama. See parandab kodumajapidamiste olukorda, kuna intressid tõusevad ja inflatsioon vähendab ostujõudu. Rootsis on keskerakond opositsioonis olev väikepartei, mille ettepanek on tõstatanud arutelu teema.
Rootsis kehtestati laenude tagasimaksmise kohustus mõned aastad tagasi. Sellele vaatamata on laenude tagasimaksmine lõdvem kui Soomes. Laenusid tuleb tagasi maksta, kuni pool eluaseme hinnast on tagasi makstud, pärast seda võib maksta ainult intressi. Paljud nii teevadki.
Stockholmi ülikooli rahvamajanduse professor John Hassler toetab laenude tagasimaksete korra leevendamist. Tema väitel kurnab laenude tagasimaksmise kohustus eriti noori. Laenusid tuleb tagasi maksta noorelt, kuigi hiljem oleks see palju lihtsam.
Seetõttu leiab professor, et eluasemelaenude süsteem on täiesti valesti üles ehitatud. Noortel on enamasti majanduslikult raske, aga hiljem olukord paraneb. Seetõttu pole noorelt õige aeg laenusid tagasi maksta. Kui positsioon tööturul on paranenud ja palk on kõrgem, siis saab hakata laenusid tagasi maksma.
Laenude tagasimaksmine võtab professori väitelt noortelt liiga suure osa sissetulekust. Samal ajal on suur osa inimestest eluasemeturult eemal. Hassleri väitel võiks laenude tagasimaksmise kohustuse üldse kaotada. See ei peaks olema ametivõimude ülesanne, vaid seda võiks otsustada pangad koos laenuvõtjatega.
Pikkade eluasemelaenude puhul pole vaja närutada, et laen saaks vanaduses tagasi makstud. Professori väitel pole mingit mõtet sellel, et surra rikkana, kus kõik laenud on makstud ja kinnisvaral on suur väärtus.
Praktikas asenduvad pikad 50-aastased eluasemelaenud uutega, kui inimesed vahetavad eluaset. Vana laen makstakse tagasi ja uue eluaseme peale võetakse uus laen. See süsteem töötab, kuni kinnisvara hind ei kuku. Kui võla peale ostetud eluaseme omanik sureb, läheb võlg üle pärijatele.
Hassler leiab, et ükskord laenude tagasimakse kohustus kaotatakse. Samas ei pea ametivõimud seda vajalikuks, kuna tagasimakse kohustus on väike. Kui laen moodustab üle 70 protsendi eluaseme maksmusest, tuleb aastas tagasi maksta 2 protsenti laenusummast. Kui laen on 50-70 protsenti eluaseme maksumusest, tuleb tagasi maksta 1 protsent laenusummast. Tagasimakse kohustusega tahetakse vähendada rootslaste liigset võlgnevust.
Soomes antakse laenu kuni 30 aastaks ja laenud tuleb täielikult tagasi maksta. Hypo panga ökonomisti Juho Keskineni väitel on Soomes distsiplineeriv tagasimakse kultuur. Seda on mõjutanud ajaloo vältel olnud kriisid.
Soomes on süsteem erinev, kuna Soomes ei tohi pank ühepoolselt muuta intressi marginaali, aga Rootsis võib. Rootsis saavad pangad pikkade laenumaksete perioodide ajal ise intressi reguleerida.
Keskineni väitel näitavad küsitlused, et soomlased ise valivad meelsamini Soome mudeli. Võlglased tahavad laenu kiiresti tagasi maksta ja pank marginaali muuta ei saa.
Kui aga laenumaksed on väiksemad, jätkub rohkem raha muu jaoks. See on üks põhjuseid, miks rootslased on jõukamad. Raha jääb laenumaksete kõrvalt üle näiteks investeerimiseks. Rootslased on kogenumad investorid ja neis on rohkem ettevõtlikkust.
