USA president Joe Biden avaldas arvamusartikli väljaandes New York Times, milles andis teada, mida on kavas teha Ukrainas.
Järgneb Bideni arvamuslugu:
Sissetung, mis Vladimir Putini arvates pidi kestma mõne päeva, vältab juba neljandat kuud. Ukraina rahvas üllatas Venemaad ja inspireeris maailma oma ohverduse, võimekuse ja eduga lahinguväljal. Vaba maailm ja paljud teised riigid eesotsas Ameerika Ühendriikidega koondusid Ukraina poolele enneolematu sõjalise, humanitaar- ja rahalise toetusega.
Kuna sõda jätkub, tahan selgitada, millised on Ameerika Ühendriikide eesmärgid nendes jõupingutustes.
Ameerika eesmärk on sirgjooneline: me tahame näha demokraatlikku, sõltumatut, suveräänset ja õitsvat Ukrainat, millel on vahendid edasise agressiooni heidutamiseks ja selle eest kaitsmiseks.
Nagu Ukraina president Volodõmõr Zelenski on öelnud, lõppeb see sõda „lõplikult ainult diplomaatia abil”. Läbirääkimised sõltuvad reaalsest sõjategevusest. Oleme saatnud kiiresti Ukrainale märkimisväärse koguse relvi ja laskemoona, et oleks võimalik võidelda ja olla läbirääkimiste laua taga võimalikult tugeval positsioonil.
Seetõttu olen otsustanud, et varustame ukrainlasi paremate raketisüsteemide ja laskemoonaga, mis võimaldavad neil Ukrainas täpsemini tabada olulisi sihtmärke.
Jätkame koostööd oma liitlaste ja partneritega Venemaa sanktsioonide osas, mis on kõige karmimad, mis kunagi ühegi suurema riigi suhtes on kehtestatud. Jätkame Ukrainale tipprelvastuse, sealhulgas tankitõrjerakettide Javelin, õhutõrjerakettide Stinger, võimsate suurtükkide ja täppisraketisüsteemide, radarite, mehitamata õhusõidukite, Mi-17 helikopterite ja laskemoona saatmist. Saadame ka miljardeid rohkem rahalist abi, nagu kongress on lubanud. Teeme koostööd oma liitlaste ja partneritega, et tulla toime ülemaailmse toidukriisiga, mida Venemaa agressioon süvendab. Ja me aitame oma Euroopa liitlastel ja teistel vähendada nende sõltuvust Venemaa fossiilkütustest ning kiirendame üleminekut puhta energiaga tulevikule.
Samuti jätkame NATO idatiiva tugevdamist USA ja teiste liitlaste vägede ja võimekusega. Ja just hiljuti tervitasin Soome ja Rootsi taotlusi liituda NATOga, mis tugevdab USA üldist ja Atlandi-ülest julgeolekut kahe demokraatliku ja väga võimeka sõjalise partneri lisandumisega.
Me ei taotle sõda NATO ja Venemaa vahel. Ma ei nõustu paljudes asjades härra Putiniga ja pean tema tegevust nördimapanevaks, aga USA ei soovi teda Moskvas tagandada. Seni, kuni Ühendriike või meie liitlasi ei rünnata, ei osale me selles konfliktis otseselt, ei Ameerika vägede saatmise kaudu Ukrainasse sõdima ega Venemaa vägesid rünnates. Me ei julgusta ega võimalda Ukrainal rünnata väljaspool oma piire. Me ei taha sõda pikendada ainult selleks, et Venemaale haiget teha.
Minu põhimõte on kogu selle kriisi vältel olnud „Ei midagi Ukrainast ilma Ukrainata”. Ma ei survesta Ukraina valitsust – eraviisiliselt ega avalikult – tegema mingeid territoriaalseid järeleandmisi. See oleks vale ja vastuolus väljakujunenud põhimõtetega.
Ukraina kõnelused Venemaaga pole seiskunud põhjusel, et Ukraina on diplomaatiale selja pööranud. Need on takerdunud, sest Venemaa jätkab sõda, et võtta enda kontrolli alla nii suur osa Ukrainast kui võimalik. USA jätkab tööd Ukraina tugevdamiseks ja toetab jõupingutusi konflikti läbirääkimiste teel lõpetamiseks.
Provotseerimata agressioon, sünnitusmajade ja kultuurikeskuste pommitamine ning miljonite inimeste sunniviisiline ümberasustamine muudavad Ukraina sõja sügavaks moraaliprobleemiks. Kohtusin Poolas Ukraina põgenikega – naiste ja lastega, kes ei olnud kindlad, milline on nende tulevik ja kas Ukrainasse jäänud lähedastega on kõik hästi. Ükski südametunnistusega inimene ei saa jääda nende õuduste puhul ükskõikseks.
Ukraina kõrval seismine tema jaoks raskel tunnil ei ole lihtsalt õige asi. Meie elutähtsates riiklikes huvides on tagada rahumeelne ja stabiilne Euroopa ning teha selgeks, et kellel jõud, sellel ei pruugi olla õigus. Kui Venemaa ei maksa oma tegude eest ränka hinda, saadab see teistele potentsiaalsetele agressoritele sõnumi, et ka nemad võivad territooriumi hõivata ja teisi riike alistada. See seab ohtu teiste rahumeelsete demokraatiate püsimajäämise. Ja see võib tähistada õigusel põhineva rahvusvahelise korra lõppu ning avada ukse agressioonile mujal, millel on katastroofilised tagajärjed kogu maailmas.
Ma tean, et paljud inimesed maailmas tunnevad muret tuumarelvade kasutamise pärast. Praegu ei näe me mingeid märke selle kohta, et Venemaa kavatseb Ukrainas tuumarelvi kasutada, kuigi Venemaa tuumamõõgaga vehkimise retoorika on iseenesest ohtlik ja äärmiselt vastutustundetu. Ütlen selgelt: tuumarelvade igasugune kasutamine selles konfliktis mis tahes ulatuses on meile ja ka ülejäänud maailmale täiesti vastuvõetamatu ning toob kaasa rängad tagajärjed.
Ameeriklased jätkavad Ukraina rahva toetamist, sest me mõistame, et vabadus ei ole tasuta. Seda oleme alati teinud, kui vabaduse vaenlased soovivad süütuid inimesi kiusata ja rõhuda, ja seda me praegu teeme. Vladimir Putin ei oodanud seda ühtsuse taset ega meie vastuse tugevust. Ta eksis. Kui ta eeldab, et me järgnevatel kuudel kõikuma lööme või murdume, siis eksib ta samamoodi.
